Asus elama Weimari, kus ta tegutses klaveripedagoogina ja oli Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent. Lõi uue klaveri mängustiili- orkestraalne klaver- paneb klaveri kõlama nagu orkester. Looming: pearõhk sümfoonilisel- ja klaverimuusikal. Oli programmilise muusika pooldaja. Ta sümfoonilistel teostel on programmilised pealkirjad: ,,Faustisümfoonia", ,,Dante-sümfoonia" Lõi sümfoonilise poeemi: 13 poeemi nt ,,Prelüüd" 2 klaverikontserti vokaalsümfoonilistest suurteostest 2 oratooriumi, mess ja reekviem. Klaveriteostest (enim) sonaate nt: ,,Faustisonaat" 19 Ungari rapsoodiat (osa töötles ümber ka orkestrile) hispaania rapsoodiad Palju klaveripalade tsükleid nt."Armuunelmad" klaverietüüdid (tehnilised) transkriptsioon nt: Schuberti ,,Teele" Lisaks veel fantaasiaid ja laule.
kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba
,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument terve baroki vaimulikule vokaalmuusikale. 15 osa. 4) ,,Jõuluoratoorium" 5) 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda lina kirikutes ette kantava muusika eest. Instrumentaalmuusika Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Tuntuim oreliteos ,,Toccata d-moll" Klaviirimuusika. 2 suurteost: lastele mõeldud üpik ,,Anna Magdalena vihik",
Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv. Esimene asi mis meenub laulu kuulates on virrvarr ja absurdsus kohtub rokiga. "Crystallisatio" (1995) on minu arvates väga pofessionaalne teos, kus on kasutatud keelpille,flööti ja kellamängu. Tüüri 3.sümfoonia on üks tema suurteostest, mis on suhteliselt rütmikas. Erkki-Sven Tüüri looming on tõepoolest väga omanäoline ning tõeliselt professionaalne. Pole varem tema loominguga nii palju kokku puutunudki. Kõige rohkem avaldas muljet In Spe projekti progressiivne rokkmuusika.
Filmimuusika hulka kuulub ka suurejooneline maailma öko-süsteemi ja tarbimise tulemusena sündinud traagilisi tagajärgi käsitlev "Koyaanisqatsi: Life Out of Balance" (1982). Lavateostest on kõige kuulsamad portree-ooperite triloogia "Einstein on the Beach" (1976), Mahatma Gandhi aineline "Satyagraha" (1980, satyagraha tähendab sanskriti keeles tõe jõudu) ning Muinas-Egiptuse temaatikal põhinev "Akhnaten" (1984). Vokaal-sümfoonilistest suurteostest on üks tuntumaid tema eepiline "Itaipu" (1988) segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mille tekst on võetud Lõuna-Ameerika guarani-indiaanlaste maailma loomise müüdist (itaipu tähendab indiaani keeles "laulev kivi").
Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Valdas täielikult tehnikat ning kvaliteet oli muljetavaldav. Tal oli oma töökoda, kus valmisid paljud puulõike tehnikas tehtud tööd, mille läbivaks teemaks oli religioon. "Ninasarvik"
Igalt klahvilt üles ehitatud duur ja moll helilaadis prelüüd ja fuuga (klaviatuuri ühes oktaavis on 12 klahvi 7 valget ja 5 musta). Näiteks: 1) C-duur prelüüd ja fuuga 2) c-moll prelüüd ja fuuga 3) D-duur prelüüd ja fuuga 4) d-moll prelüüd ja fuuga 5) jne Kantor suure kiriku muusikaelu juht. Bach töötas selles ametis Leipzigis Thomase kirikus, olles ka kogu linna muusikaelu eest vastutaja. Sel perioodil kirjutas palju vaimulikku muusikat. Suurteostest on tuntumad 2 passiooni: ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon" (passioon vaimulik suurteos, mis käsitleb Kristuse elu ja kannatusi). *************************************************************************** * * * * * * * * * * * * * HÄNDEL võimukas, julge, skandaalne, vallaline, rikas, väga kuulus, reisis palju. Teoste kangelasteks kuningad, väejuhid. Läks kaasa kõige uuega. 1710 kolis Inglismaale, sai Briti kodakondsuse
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid...
8 8 - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on
kui tulesambad. Ja Ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala maa peale ning tõstis oma parema käe taeva poole ja tõotas selle nimel, kes elab igavesti: aega enam ei kulu kui on kosta seitsmenda Ingli häält, läheneb ka Jumala müsteerium. 9 Teos viiulile, klarnetile, tsellole ja klaverile (vangide seas leidus lisaks Messianile veel 3 pillimeest) Messiaeni sümfoonilistest suurteostest on tuntuim ,,Turangalîla-sümfoonia" (1946- 48).Turangalîla on mitmetähenduslik sanskritikeelne sõna: turanga tähendab hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist ehk ,,aeg, mis jookseb nagu galopeeriv hobune"; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist, aga ka kõikehõlmavat armastust. ,,Lindude ärkamine" (1952-53), milles avaldub helilooja panteistlik maailmavaade (õpetus, mis samastab Jumala ja looduse), on kirjutatud klaverile ja suurele
Teoses on oluline roll rütmi ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange kokku, tekib avatud vorm, millal puudub konkreetne lõpp. Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: "Minu helikeele tehnika". Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit. Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel. Orkestrimuusika Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi
mul ka edasipidises elus vaja. Esines kolm perioodi: 13. ja 14. sajand eelrenessanss, 16. sajand kõrgrenessanss ja 15. sajand vararenessanss. Renessanss seisnes arhitektuuris, muusikas ning maalikunstis. Ajastul oli mitmeid suurkujusid, näiteks Leonardo da Vinci, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Ka kõigile tuntud maal, “Mona Lisa”, on üks da Vinci suurteostest. Boccaccio oli see-eest aga tähtis kirjanik, teda peetakse novelli kui ka kirjandusžarni rajajaks, üheks tema peateoseks on novellikogu "Dekameron". Shakespeare oli suursugune luuletaja ja näitekirjanik, ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju, tema tuntuimateks teosteks on kindlasti “Hamlet” ja “Romeo ja Julia”. Renessanssmuusika ideal seisnes lihtsas väljenduslikus laulevas meloodias, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Leonardo da Vinci
Seepärast ta ei debüteeri naturaalkoolkonnaga. Tema debüüt toimub aastal 1852. Varasem looming 1850ndad; sellele järgneb Tolstoi esimene kriis, ta lahkub kirjandusest üsna skandaalselt. Järgmine periood algab 1862. aastast. Tolstoi loobub oma suurteosest ,,Sõda ja rahu" (1864 - 1869). Järgmisel perioodil 1877 ilmub ,,Anna Karenina". Hilisem periood 70ndate lõpp kuni Tolstoi surmani. Elu lõpupoole soovib ta lahti öelda oma suurteostest. Ta tahab kirjutada lihtrahvale. Anna Karenina ja Sõda-rahu on mõeldud haritud lugejale. Tolstoi kirjutas ka veel näidendeid (tuntuim ,,Pimeduse võim"). Tolstoi oli pärit aadliperekonnast. Tolstoid vaevas ka süükompleks lihtrahva ees. Seetõttu nägi Tolstoi oma ideaale lihtrahva elus. Erinevalt D-st püüab Tolstoi oma loomingus leida tegelaste elus ja iseloomudes tasakaalupunkte, mitte dissonantse. Tolstoi nägi endas kui kirjanikus eluõpetajat
annaabi.ee 
