1801- 1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi: ta sai aru, et haigus viib ta varem või hiljem täieliku kurtuseni. Sel hetkel lõi Beethoven oma kõige parema ja kuulsaima klaverisonaati ,,Kuupaistesonaat". Alates 1818. aastast ei aidanud Beethovenit enam ka kuuldetorud, ta oli täiesti kurt ning suhtles peamiselt kirjalikult. Samuti halvenes ta üldine tervis iga aastaga. Sel perioodil kirjutas Beethoven veel viis väga kaalukat klaverisonaati ning töötas peamiselt oma elu suurteostega, milleks on ,,Missa solemnis" ja 9. sümfoonia, mida võib lugeda heliliija elutöö kokkuvõtteks. Beethoven suri 26.märtsil 1827. aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10 000 inimest.
Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Ferenc Liszt Ferenc Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta
populaarsuse. · Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". KOMPOSITSIOONITEHNIKA · Lõi oma laulud uskumatu vabadusega. · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. · Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. LAULUDE INSTRUMENTAAL -SAADE · Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale.
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei ...
Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad", ,,Albumilehed", ,,Humoreskid" Orkestriteosed: ,,Sümfoonilised tantsud", süit ,, Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed: ,,Pildid rahva elust", ,,Norra tantsud", ,,Peer Gynt", ,,Pöialpoiste rongkäik" 3. SIBELIUSE Loomingu omapära ja looming a) Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteostega. Tema teoste kõlavärvid on impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane. b) Looming: 7sümfooniat Sümfooniline poeem"Finlandia"' Orkestripala ,,Kurb valss" näidendist ,,Kuolema"
hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). Kompositsioonitehnika Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika anritega. 10
Romantilistena võiks käsitleda küll hilise ajajärgu esimesi tähelepanuväärseid töid kuuest laulust koosnevat tsüklit "Kaugele armastatule". Üldiselt aga on tema hilistele teostele omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Aastatel 1817 1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadi. Samal ajal töötas ta ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Aastatesse 1822 1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Kuigi Beethoven on ise oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist, võiks vähemalt samavõrra pidada tema elutöö kokkuvõtteks viimast sümfooniat IX. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Elu lõpul visandas ta veel uut sümfooniat ning vaagis mitmeid ooperisüzeesid. Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris
JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis. Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks viiulikontsert d- moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks iseloomulikumaid jooni. S on rahulik jutustaja. Kuulsaim S teos on sümfooniline poeem Finlandia. Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt).
hämmastava kiirusega mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). 5. Kompositsioonitehnika. Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. 6. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus. Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika zanritega. Sisult kasvab
ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise,tihti allessiis, kui ollakseeemaldunudaktiivsestmuusikaelust. Aastatel 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadinr 29. Just sellesthiigelmõõtudesteosestsai alguseBeethovenihiline stiil ning ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks. Ent tellija, vürst Nikolaus II Eszterhzy, olevat teose kohta pettunult küsinud: ,,Beethoven, mida te jälle olete teinud?" Missa solemnise kasvatasBeethoven1823.aastaksoratooriumihiigelmõõtudesse. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Viis viimast kvartetti, üsna raskepärased ja suhteliselt vähemärgatavad teosed, jäid Beethoveni
perioodil kirjutas ta ka oma ainsa oratooriumi ,, Kristus õlimäel" ja ooperi ,,Fidelio" Aastail 1813 1815 tabas Beethovenit kriis. See oli küll kuulsuse ja edu kõrgaeg kuid teoseid nendest aastatest oli vähe. Aastatel 1816 1827 vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks. Alates 1818 aastast oli Beethoven täiesti kurt ja ka üldine tervis halvenes. Sel peroiidil kirjutas beethoven veel viis väga kaalukat klaverisonaati jatöötas elu suurteostega ,, Missa solmnis" ja 9.sünfoonia.Beethoven suri 26.03.1827 aastal ja matustel osales umbes 10 000 inimest.
mõned tema parimatest lauludest ("Hommiku serenaad" Shakespeare ; "Metshaldjas" Goethe). 5. Kompositsioonitehnika. Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega. Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval. Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. 6. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus. Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika anritega. Sisult kasvab laul
,,Richard III" jt. Nende puhul paistis autor silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimu probleemi. Ta näitab ägedat ja julma võimuvõitlus, rõhutades ka patriootilisi ideid. Shakespeare'i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad ka kaks tragöödiat: ,,Romeo ja Julia" ning ,,Julius Caesar". Tragöödia ei ole ,,Romeos ja Julias" nii täielik ja sünge võrreldes järgnevate suurteostega. ,,Romeos ja Julias" on tähtis osa ka huumoril, mis annab kogu süzeele isaäraliku suuna. Shakespeare on oma näidendeis poeet, kes paneb tegelaste suhu ridamisi väljendusrikkaid filosoofilisi ja lüürilisi kujundeid omadus, mis tõstab mehe kõrgemale enamikust tema kaasaegseist näitekirjanikest. Shakespeare saavutas oma loomingu vaieldamatu kõrgtaseme alanud 17. saj esimesel aastakümnel, mil lõi tragöödiaid, mis läksid suurteostena kirjanduse ajalukku
annaabi.ee 
