Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda- 1917.Punaarmee okupeering 1940.Saksa okupeering asendus Nõukogude okupatsiooniga- 1944 suvel
ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine. Tööstus. Ettevõtte suurus toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja toodang välja Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus. Ühistamine taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand
1947. aastal alustati nn kulakute(talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Suurendati maksukoormust. Alustati ka kolhooside kokku liitmist. 1945. aastal hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivi aga pidi varustama gaasiga Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Piirkonna keskused olid Kohtla- Järve ja Siillamäe. Rasketööstuse laiendamine oli mittevastavate suurtehaste rajamine: tooraine toodi sisse ja toodang omakorda Eesti NSV-st välja. Arenes ka kergetööstus: puuvillakombinaat, Kreenholmi manufaktuur. Valdav toodang läks aga ülemaailmsele turule. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Kasutati palju võõrtööjõudu, mis tõstatas keeleprobleemi. Nõukogude inimestel oli toidukaupade vähesus, pikad järjekorrad, tarbekaubad vähenesid.
gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised. Masina- ja metallitööstuses laiendati ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered
- tekstiilitööstus (N: Narva Kreenholmi manufaktuur (rajatud 1857, kus töötas üle 5000 töölise; Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud). - masina- ja metallitööstus (N: Tallinnas Volta ja Dvigatel). - paberitööstus (N: Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). - laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks (N: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblesseri tehased). · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi (suurtehaste tooraine, seadmed, kütus ja osa töölistest toodi Eestisse sisse; enamus toodangust veeti välja). Enamik ettevõtetest kuulus kas vene päritolu ettevõtjatele, baltisakslastele või välismaisele kapitalile. Eestlased tegutsesid peamiselt väikeettevõtjatena. 4. Linnastumine ja kaubandus Eestis: NB! Vastake õpiku (§4) abil järgmistele küsimustele: 1) Mis põhjustas kiire linnastumiseprotsessi Eestis? ...............................................................
(Tekkis juurde töö- ja elukohti. Eelkõige võõrtöölistele) Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke? - sundvõõrandamine maadest; sunniviisiline kolhooside rajamine; - Eesti tehased (põlevkivi ja masina- ja kergetööstus) pidid varustama Leningradi ning tootma kütust Balti sõjalaevastiku tarbeks.. Eestile mittevastavate suurtehaste rajamine. Juurdetekkivad töökohad täideti võõrtööjõuga. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? - Toodi hulgaliselt võõrtööjõudu, tekkisid erinevatest rahvustest isikute vahel konfliktid. - Suurenesid klassidevahed Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjenda oma arvamust. Jah oli, sest nii saadi eestlased kergemini oma võimu alla. Kogu Eestist tulev toodang oli niikuinii
automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoludega. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Viimaseid varustati sisseveetavate toorainega ning toodang veeti omakorda Eesti NSV-st välja. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis sõjajärgsetel aastatel kiiresti ka kergetööstus. Sel perioodil avati esimene selve kauplus (Foto 1.) . Foto 1. 19 5 AASTAD 1956 KUNI 1958 Sel perioodil kerkis esile vajadus täiustada rahvamajanduse planeerimise süsteemi. NSV Liidu Ülemnõukogu võttis 1957
1949 massiküüditamine Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga, mis tipnes EK(b)P VIII pleenumil 1950, mil saadeti partei ladvik Siberisse (peale Karotamme). Pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites. Parteijuhiks saab Johannes Käbin. Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet. Kiiresti arenes ka kergetööstus. Taastustöödega suurenes loomulikult ka ehitustegevus. Maareformiga maa rigistati ja jagati seejärel ümber. Paljud maasaajad ei olnu valmis taluperemeheks olemisega, mistõttu paljud endised jõukad talud uute omanike käes laostusid
Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. *Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. *Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. *ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses.
annaabi.ee 
