Alustamisaeg: Valmimisaeg Projekti taust (Vastus küsimusele, miks projekt käivitatakse. Probleemi kirjeldus): Mitme lastelistel perekondadel on raske seotada endale uusi riideid. Meie aitame neil koguda teistepoolt antud riided, mis peavad olema terved ning uuemat sorti (näiteks väikseks jäänud või lihtsalt ei sobi enam). Projekti hetkeseis: Hetkel ei ole projekti veel alustatud. Projekt on plaanimisel Projekti lõppeesmärgid: Teha suurperede elu natukenegi lihtsamaks ning päev rõõmsamaks. Projekti sisu (Osad, etapid): 1. Inimeste teavitamine vallalehes, linnalehes 2. Kogumispunkti leidmine 3. Riiete vastuvõtt 4. Riiete sorteerimine 5. Suurperede leidmine 6. Riidete viimine suurperedele Hinnatud kasu (Eesmärgid pikemas perspektiivis) Eelarve (Vajaminevad ressursid) Teostamise riskid: 1. Katkised riided 2. Omavalitsus ei tee koostööd 3. Toetuse mitte saamine 4. Riiete kogumispunkti mitte leidmine 5
Suguvõsa ja perekond Suguvõsa on vere-, abielu- või lapsendamissuguluses olevate inimeste rühm. Suguvõsal on kultuuri järjepidevuse seisukohalt oluline roll. Perekonna liigid: 1. suurpere koos elab rohkem kui kaks sugupõlve. Suurperede hiilgeaeg oli agraarühiskonnas e. talupojakultuuris. Kaasaegses lääne ühiskonnas on selline pere pigem erandiks. 2. tuumpere tänapäeval levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: lasteta abielupaar, lastega abielupaar, lastega üksikvanem Ülesanne 1 Kas sugulastevaheline läbikäimine tänapäeval on harvem või tihedam kui vanasti? Miks? Mis tähtsus on sugulastel sinu jaoks? Tänapäeval on sugulastevaheline läbikäimine jäänud
PÕLLUD , RAUD , HÕBE *Pronksiaeg - MESOLÜTIKUM. *jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *vanimad Eestist pärinevad esemed rauast u. 6.saj. eKr *levis kiiresti , oli odad *Eestis leidus rauamaaki *tehnoloogiliselt lihtne töödelda *TALULINE ELUVIIS *Suured kogukonnad lagunesid *Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud *tänu raudkirve levikule arenes alupõllundus *surnud maeti kivikirstu või tarandkalmetesse *pKr. *1.saj. pKr edenes jõudsalt põlluharimine (kasvatati rukkist , üleminek kaheväljasüsteemile) *rahvaarv kasvas *pidevad välisohud sundisid inimesi kokku kolima , tekkisid külad kihelkonnad *kogukonnast lahkulöönud talusid nim. mõisateks *tekkis vajadus luksuskaupade järele (Venemaalt imporditi vaha ja karusvahka) *ÜHISKONDLIK KORD *13.saj
Postindustriaalse ühiskonna tekkimisel tõusid esikohale teenindussektoris töötavad inimesed. 2.Muutus linna- ja maainimeste suhtarv- ulatuslik ränne maalt linnadesse, mille tõi kaasa vabrikute teke. Linnas olid moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused. Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid(agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk majapidamisüksuse mudelid- endiste suurperede asemele tekkisid väikepered, sest inimesed olid sunnitud lahkuma maalt linna tööotsinguile. Alguse sai ühiskondlik sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse jagunemine- kasulik pankuritele ja keskklassile, kahju said alamklass ja maainimesed. 3. Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad: Smith ja Ricardo
arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks. On meeldiv, et minu linnase tendents on abielude arvu suurendamine ja lahutuse arvu vähenemine. See tähendab, et inimesed rohkemini tahavad seadustada oma suhted ning luua oma pered. Kokkuvõte Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse demograafilise käitumise hulgisõltuvust. See tähendab, et üksikmeetmed nagu sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine, halb terviseseisund, tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest:
Nooruk otsib teavet Murdeiga ei ole murranguline ainult välimuses ja füüsilises jõudluses, vaid ka psüühikas ja käitumises. Kui väikelaps oli suhteliselt enesekeskne, siis murdeeas kasvab tunduvalt huvi välismaailma nähtuste vastu. Murdeealine püüab kõigiti aru saada elust ja ühiskonna reeglitest, et määrata enese asend ja võimalused selles. Kokkuvõttes avaneb talle täiesti uus nägemus elule. Patriarhaalsete suurperede ajajärgul, isegi veel sada aastat tagasi laekus teave poisini eelkõige vanematelt sugulastelt. See oli valikuline, kandis tugevat kodukandi tavade pitserit ja toimis käitumise raamistajana, sest hea ja halb olid selles moraalinormidena selgelt eristatud. Nüüd on maailm avardunud. Peamiseks allikaks on muutunud massiteabekanalid: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet. Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta.
126 Euro kursi muutus dollari suhtes pole arvestatavalt mõjutanud Euroopa riikide majandusi järgmisel põhjusel a EL majandus on suhteliselt suletud b jeeni nõrgenemine dollari suhtes on seda osaliselt kompenseerinud c euro tõus jeeni suhtes on seda osaliselt kompenseerinud 127 Sotsiaalpoliitiline ühiskonnamudel, kus laste kasvatamine ja muud sotsiaalküsimused (sh vanurite hooldus( on jäetud suurperede hooleks, on a perekonnamudel b traditsiooniline mudel c hõimumudel 128 Riigi käitumismudel, mida iseloomustavad märksõnad: stabiilsus, konsesnsus, regulatsioon, on (Stephen Garelli järgi) a Põhja-Euroopa mudel b Anglo-Saksi mudel c Lõuna-Euroopa mudel 129 Kapitalismi mudel, kus riikliku vahelesegamise määr on suhteliselt madal, kuid poliitiline süsteem sunnib ettevõtjaid arvestama töötajate vajadustega, on
126 Euro kursi muutus dollari suhtes pole arvestatavalt mõjutanud Euroopa riikide majandusi järgmisel põhjusel a EL majandus on suhteliselt suletud b jeeni nõrgenemine dollari suhtes on seda osaliselt kompenseerinud c euro tõus jeeni suhtes on seda osaliselt kompenseerinud 127 Sotsiaalpoliitiline ühiskonnamudel, kus laste kasvatamine ja muud sotsiaalküsimused (sh vanurite hooldus( on jäetud suurperede hooleks, on a perekonnamudel b traditsiooniline mudel c hõimumudel 128 Riigi käitumismudel, mida iseloomustavad märksõnad: stabiilsus, konsesnsus, regulatsioon, on (Stephen Garelli järgi) a Põhja-Euroopa mudel b Anglo-Saksi mudel c Lõuna-Euroopa mudel 129 Kapitalismi mudel, kus riikliku vahelesegamise määr on suhteliselt madal, kuid poliitiline süsteem sunnib ettevõtjaid arvestama töötajate vajadustega, on
ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg neoliitikum Esimesed raudesemed Eestist pärinevad kuuendast sajandist ekr. Raualevikuga muutus inimeste igapäevaelu kergemaks. *Eestis leidus rauamaaki. *Töötlemine lihtne, sulas madalal temperatuuril *Võrreldes pronksiga, vastupidavam ja odavam Üleminek talulisele eluviisile Suured kogukonnad lagunesid. Tekkisid suurperede majapidamised ehk talud. Tänu raudkirve laialdase levikule levis alepõllundus. * Inimesed muutusid vaikseks. *Oma surnud maeti kivikirst ja tarandkalmetesse PKR Esimesel sajandil peale kristust tegeleti Eestis põlluharimisega. Üleminek kahevälja süsteemile. Pidevad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma. Küla Kihelkond Maakond. Eestlased muinasaja lõpul 12-13 saj.
saj lõpp 19.saj teine pool ja 20.saj algus. USA, Inglismaa, Saksamaa. Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6 18.SAJANDI LÕPP, 19.SAJANDI ALGUS. Sotsiaalprobleemide teravnemise põhjused: Tööstusrevolutsioon Urbaniseerimumine Suurperede hajumine Koliti linnadesse, kitsamad eluolud, väiksem leibkond, kindel tööaeg, tööpäevad, madalad palgad, tööliste haigestumisel palka ei makstud või vabriku rikete korral, vabrikutes kehtis ka trahvide süsteem. Tööliste olukorda nähti paratamatusena, neil oli keelatud ühineda ja streikida. Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud. 1802.a võeti Inglismaal vastu otsus, et laste tööpäev ei tohi kesta üle 12 tunni jne.. naiste ja laste piirangud
Industrialiseerima=tööstuslikuks muutma Tööstusrevolutsioon 18. sajandi lõpul, 19. saj teine pool. Üleminek käsotöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Teadus tööstuse teenistuses Ootused töölistele tõusid, Tekkisid uued sotsiaalsed probleemid, mis olid eelkõige seotud tööliste olukorraga Sotsiaalprobleemide tervanemise põhjused: 1.tööstusrevolutsioon 2.urbaniseerumine 3.suurperede hajumine Tööliste olukord 19. sajandil Kindel tööaeg, pikad tööpäevad (13-14 tundi) Madalad palgad ( vabrikutöölisel kulus peaaegu kogu sissetulek toidu ja eluaseme eest tasumisele) Töölise haigestumise või tehase rikete korral palka ei makstud. Töökeskkonna puudused Vabrikutes kehtis trahvide süsteem Vaeste rasket olukorda võeti paratamatusena Töölised olid valdavalt kirjaoskamatud, nad ei osanud oma õiguste eest seista.
Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi
kes talus elasid. Nn Kodukultus koos vastava maagiaga on seepärast tihedalt kokku kuulunud perekondlike kommetega e perekultusega (esivanemate austamine jt). Talumaja koos ümbritsevate hoonete ning loomadega on talupojale väga oluline, kuuludes samuti koduringi. Talu kui majandusliku ja sotsiaalse ühiku tuumik oli pere. Küla moodustas kindla maj ja sots ühiku, mis valitses laiemate ühismaade üle. Üksikud talud kasutasid oma põllulappe külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim
korraldatav kogumis ja jaotamis mehhanism). Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni põlluharimine oli erinev viljaka poolkuu omadest (viljaka poolkuu piirkonnas sajab vihma, E ja M ei saja). Põlluharimisühiskond sai tekkida tänu irrigatsioonisüsteemidele, m oli enne hõredalt asustatud. 6 aastatuhandel eKr hakkasid kujunema suuremad asulad, kus esialgu ei ole näha sotsiaalseid hierarhiat (lossivaremeid). On palju sarnase põhiplaaniga suurmaju, mida peetakse suurperede residentsideks). Selgelt on eristatavad aga templid (templiplatvormid, millest hiljem kujunesid tsikuraadid). Seega on nähtav mudel, kus kogukonda integreeriv asutus on tempel. Selliseid templikeskseid asulaid tekkis nii Põhja- kui Lõuna-Mesopotaamias. 4. aastatuhandel keskel kerkis esile Uruki linn. 4. aastatuhandel teist poolt nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki perioodiks. Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud
annaabi.ee 
