sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Eesmärgid ja välispoliitika Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga. Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema
tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem. Mesopotaamia kultuur ja jumalate panteon pärineb sumeritelt, keda võib pidada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Nad lõid kiilkirja ja panid aluse linnalule, nende usk kujundas kogu järgnevat Mesopotaamiareligiooni ning nende kirjandust tunt ja jäljendati aastatuhandeid, samuti peetakse sumereid ratta leiutajateks. Suuriigi eesotsas seisis jätkuvalt kuningas, kes oli ühteaegu sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester. Mesopotaamias kehtisid Babüloonia kunu´inga Hammurapi seadused, mis jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu"
1.Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga s...
Tänu ravitsemisoskusele sai temast ihuarst ja vesiir. Kirjutas entsüklopeedilisi teoseid filosoofiast ja loodusteadusest. Ibn Rusd-filosoof, kes töötas XII saj. hispaanias, ta oli tugev nii arsti kui ka kohtunikuna, kirjutas arstideaduslike teoseid,mis on suur mõju maailmale. 10. Mongolte riik ja vallutused-1900 a. vallutasid Lääne-euroopa ristisõjad jeruusalemma. Moslemid hõivasid taas Palestiina ja Süüria. Mongolite rünnak tabas Hiinat, mis sai nende suuriigi keskuseks. Vallutati kesk-aasia ning rüüstati iraani ja kaukaasiat. Kukutati Bagdadi kaliifi ja alistati suurem osa islamimaadest. Vallutused julmad ja laastavad. 11. Moslemite vallutuste mõju indiale-Lühikese ajaga vallutati Põhja--india. Esimene moslemite riik on Delhi sultanaat. Moslemid ei pidanud makse maksma. Delhi sultanaat lagunes aja jooksul väiksemateks riikideks. Babur vallutas Delhi ning algas mongolite dünastia Suurmongolite riik. 12
Iisraeli riigi loomine- 14. mai 1948a. 4. Riikide jagamine erinevatesse maailmadesse ei pea alati paika. Näiteks Kuveit, mida on samuti arvatud kolmanda maailma hulka, pole tänu nafta tootmisele USAst või Lääne-Euroopa maadest vaesem. Kolmanda maailma hulka kuuluvad sellised riigid, kus valitseb raske majanduslik olukord, sisepoliitiline ebastabiilsus ning omavahelised suhted on halvad nt Aafrika ja Aasia vaesemad riigid. 5.Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus. 6. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga. Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema. Hiina
Keeled segunesid: tekkisid romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania jt). Kõneldav ladina keel hääbus, kuid ei kadunud ära, sest seda kasutasid vaimulikud kirikutes, kloostrites, kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid. Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte. Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751. aastal senise valitseja (tegi riigipöörde) ja lasi end frankide uueks kuningaks
NIMETA 3. KUIDAS SÕIDVAD RIIGID PÜÜDSID OMA SÕDIMIST NÄIDATA? MIKS? -Nälg, katk, sõjas hukkumine -Taheti eestlasi hirmutada lendlehtedega, et venelaste vastu ikka võitleksid 30) MILLISTE SÕDADE JA RAHUDEGA OLID ROOTSIGA LIIDETUD PÕHJA-EESTI, LÕUNA-EESTI, SAAREMAA, RUHNU? -Põhja-Eesti – 1582 Pljussa rahulepingud -Lõuna-Eesti – 1629 Altmargi rahu -Saaremaa – 1645 Brömsebro rahu -Ruhnu – 1660 Oliivia rahu 31) ISELOOMUSTA EESTI ROOTSI SUURIIGI OSANA(ASEND, MAJANDUS,POLIITILINE TÄHTSUS) -Asend – Eestil oli soodne asend Läänemere ääres -Majanduslik tähtsus - -Poliitline tähtsus - 32) MILLINE OLI RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÕHJASÕJA EEL? Rootsi oli liiga võimas. Venemaa tugevnes. Rootsi vastu olid enamus Euroopa riigid. 33) PÕHJASÕJA PUHKEMISE 2 PÕHJUST -Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele -Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel 34) PÕHJASÕJA TAGAJÄRJED EESI, ROOTSI JA VENEMAA JAOKS
Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas.
SKT= netoeksport + tarbimine + valitsus + investeering Kui impordid rohkem, kui ekspordid, siis on negatiivne, annab miinuse. Kõik mis me kokku ostame, läheb SKTsse. Väikeriigi välispoliitika ● kas riikidel on vahet? ● keskendumine: - regioon - probleem ● võimalused: - isolatsioon - neutraalsus - liidud Liidud ● liidud väikeriikide vahel - kahepoolsed - mittepoolsed ● väike- ja suuriigi vahel - kahepoolsed ** isanda-kliendi suhted -> Venemaa ja Valgevene - mitmepoolsed -> nimetatakse rahvusvahelisteks organisatsioonideks, kui on olema sekretariaat jne ● rahvusvahelised organisatsioonid - õigus -> oluline väikeriikide jaoks Väikeriik suureks ● füüsiliselt võimatu -> tänapäeval pole enam väga võimalik, et mingi linn suudab end suureks ja oluliseks teha nagu kunagi tegid Rooma või Moskva ● majandus - nišš
1. Vana-Babüloonia Vana-Babüloonia riik kujunes välja 19 sajandil eKr, kui Babülonis (linna nimi tähendab ‘jumala värav’) tuli võimule amoriitide dünastia. Riigi hiilgeaeg oli kuningas Hammurapi ajal 18 sajandil ja 17 sajandi alul eKr (tollest ajast on pärit Hammurapi seadused – vanim teadaolev mahukas seadustekogu), kui riik hõlmas kogu Eufrati ja Tigrise ala. Babüloni linn oli piirkonna tähtsaim kaubanduskeskus ning suuriigi loomine vastas esmajärjekorras kaupmeeste huvidele, sest ühtne riik soodustas (kaug)kaubandust. Elanikkond linnas ja kogu riigis oli etniliselt ja keeleliselt kirev, peamiselt kõneldi erinevaid semiidi keeli (sealt ilmselt legend Paabeli keeltesegadusest). Rajati kogu Eufrati ja Tigrise jõgikonda hõlmav niisutussüsteem. 7
(põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) - põhimõtteliselt sõltumatute linnriikide periood, mil aeg-ajalt tõuseb esile juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses
annaabi.ee 
