Eesti turismifirmad pakuvad reise Luksemburgi vähe. Lennudki sinna toimuvad üks või kaks korda kuus ja lendude hinnad edasi-tagasi jäävad vahemikku 270-450. 10 8 Kasutatud kirjandus Luxembourg http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg Vaadatud 02.01.2012 Luxembourg (city) http://en.wikipedia.org/wiki/Luxembourg_(city) Vaadatud 03.01.2012 Luksemburgi Suurhertsogiriik http://www.les.lu/?id=10338 Vaadatud 03.01.2012 Luksemburgi Suurhertsogiriik http://www.vm.ee/?q=en/taxonomy/term/114 Vaadatud 02.01.2012 List of towns in Luxembourg by population http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_towns_in_Luxembourg_by_population Vaadatud 03.01.2012 Luxembourg Agriculture http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Luxembourg-AGRICULTURE.html Vaadatud 04.01.2012 Luxembourg in a nutshell http://www.luxembourg.co.uk/nutshell.html Vaadatud 02.01.2012 Joonis 1
Luksemburg 9.klass Grete Tamm Sissejuhatus Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike maismaaga piiratud riik Lääne-Euroopas, mida ümbritsevad Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Luksemburgi rahvaarv jääb alla poole miljoni ning territoorium on 2586 km2 (võrreldav Jõgeva maakonnaga). Nimetusi erinevates keeltes: Grand Duchy of Luxembourg (inglise keeles) Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles) Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse keeles) Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles) Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas. Riigikord Luksemburgis on parlamentaarne esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik.
Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourg on väikeriik Kesk Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast. 2007.aastal sai Luxemburg ELi kultuuripealinna staatuse. Luxembourgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Parlamendi sekretariaat ja Eurostat. Vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO m...
San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik Tallinn Läti Vabariik Riia Leedu Vabariik Vilnius Poola Vabariik Varssavi Valgevene Vabariik Minsk Tsehhi Vabariik Praha Slovakkia Vabariik Bratislava Ungari Vabariik Budapest Rumeenia Vabariik Bukarest
Kreeka Ateena Vabariik Kosovo Pristina Vabariik Küpros Nikosia Vabariik Leedu Vilnius Vabariik Liechtenstein Vaduz Vürstiriik Luksemburg Luxembourg Suurhertsogiriik (konstitut. monarhia) Läti Riia Vabariik Makedoonia Skopje Vabariik Malta Valletta Vabariik Moldova Chisinâu Vabariik Monaco Monaco Vürstiriik
Rahvaarv: 511,840 (2011) 2000a. seisuga) Tihedus: 194.1 in/km 2 HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) Jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. Luksemburg on tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga, Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus. Luksemburg on oma pika ajaloo jooksul olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all, kuid alates 10. sajandist on ta olnud kui mitte iseseisev, siis vähemalt eraldiseisev poliitiline üksus. Esimese Maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Luksemburgi seejuures oli neil
1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700. aastapäeva. 7. Madalmaade Kuningriik (Holland)
Luksemburg Juhendas: Maiga Purgats Koostas: Merilin Aardevälja 9b Midagi Luksemburgist Pindala: 2586 km2 Rahvaarv: 463 273 Pealinn: Luxembourg Riigikeeled: saksa, prantsuse, letseburgi Valitsus: suurhertsogiriik, demokraatia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955)
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid. Salaja lahkus ta oma sõdurite ning lähikondlastega Elba saarelt
Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühendatud Kuningriik London Aasovi 7. Iiri Vabariik Dublin Marmara 8. Prantsuse V Pariis 9. Saksamaa LV Berliin Väinad 10. Hollandi K Amsterdam Bosporuse 11. Belgia K Brüssel Dardanellid 12. Luxembourgi Suurhertsogiriik Gibraltari Taani Luxembourg-Ville Inglise kanal ehk La Manche´i väin 13. Sveitsi konföderatsioon Bern 14. Austria V Viin (Wien) Poolsaared 15. Liechtensteini Vü Vaduz Skandinaavia Ida- ja Vahe-Euroopa Koola 16. Eesti V Tallinn Jüüti 17
Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik. Napoleoni vallutatud aladel tehti nii muutuseid võimus, kui ka ühiskonnas. Võimus kehtestati sellised muutused nagu: absolutismi lõpp, kuulutati välja rahvuste iseseisvus, riigivõim ja kohtuasutused tuginesid Prantsusmaa mudelile. Ühiskonnas kehtestati sellised muutused nagu: ühiskondlik võrdsus, aadlike eesõigused kaotati, vabadus, võeti vastu "Tsiviilkoodeks" ja "Kodanike ja õiguste deklaratsioon".
Slovakkia, Poola, Austria, Hiina, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa Eksport 122 miljardit USD Eksport: masinad, toorained, kemikaalid, keraamika, muu sõidukid (Skoda) turism ja transport Ekspordipartnerid: Saksamaa, Slovakkia, Poola, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Austria Lühiajalugu Keldid asustasid Tsehhi alad 5. sajandil e.m.a. Esimesed slaavi rahvad jõuavad 6. sajandil m.a.j. Luuakse Boheemia Suurhertsogiriik (hiljem kuningriik) 1918 kuulutatakse välja uus riik Tsehhoslovakkia II Maailmasõja ajal Saksa okupatsioon Pärast sõda NSVL mõjusfääris, kuni 1989 aastani 1993. aastal eralduvad kaks riiki Tsehhi ja Slovakkia Kultuur - kunst Kultuur arhitektuur Kultuur - joogid Kultuur - sport Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ehhi http://en.wikipedia.org/wiki/Czech_Republic http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_the_Czec http://en
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused: LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase eespool liitumiskoht Kolmas tase jõgede Alzette ja Pétrusse Neljas tase Tänaseks on linn Viies tase Luxembourg üks rikkamaid linnu maailmas L...
· SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli 15,300 USD) · Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast 2000a. seisuga) · HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Üldandmed III · Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. · Inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Väike küla mägedes Asukoht · Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. · Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa. · Luksemburgis on ookeaniline kliima, mida iseloomustab suur sademete hulk, eriti suve lõpus. · Põhjas kõrguvad Ardenni mäed, idas voolab Reini lisajögi. · Luksemburg jaguneb 3 ringkonnaks ja 12 kantoniks. · On tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group).
aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola vabariik, mis oli Viinis toimunud kongressiga ühinemast Venemaaga ühes kuningriigis. Endine Vene Baltikumi providentsid (Eesti, Läti, Leedu) kuulutasid välja iseseisvumised aastal 1918. Soome, Vene tsaari Suurhertsogiriik, sai 1917. aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole. Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule
oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maetud Jasnaja Poljanasse. Looming: "Sõda ja rahu" "Anna Karenina" "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" Anton Tšehhov (29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli
Nt Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond. Riigid, osariigid: · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ara (vt köhad: territooriumi haldusüksused). · Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik. Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid. Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik. Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik. · või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica. Isikud, olendid: · Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin. loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Müra, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun;
Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu. ·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale. ·Garanteeriti Sveitsi neutraliteet. ·Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks, kuid suurenes endise Münsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida Friisimaa lisamisega ning sai kuningriigiks.
olevate euroala riikide aitamisel. ESMi peakorter asub Luxembourgis. Tähtsamad punktid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingust Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisleping on sõlmitud järgmiste riikide vahel: Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik. OLLES KOHUSTUNUD tagama euroala finantsstabiilsuse; MEENUTADES 25. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise kohta NING ARVESTADES JÄRGMIST (1) Euroopa Ülemkogu leppis 17. detsembril 2010 kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM)
(~ Teaduste Akadeemia) meeskoor, Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester. 3. Riigid, osariigid Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära (vt territooriumi haldusjaotused). Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Sõltumatute Riikide Ühendus, Marshalli Saare, Mari Eli Vabariik, Püha Tool ehk Püha Aujärg ehk Vatikani Linnriik või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Suurbritannia, Jamaica, Antigua ja Barbuda, Uus-Meremaa. Osariigid: Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa või: Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria.
ELi liikmesriik) Kandidaatriigid: Türgi (ühinemisläbirääkimisi alustati 3. oktoobril 2005) Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Montenegro (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009) KUNINGRIIGID=> Holland, Belgia, Taani, Norra, Rootsi, UK + Luxembourgi Suurhertsogiriik Holland- Kuninganna Beatrix Belgia- Kuninganna Paola (Fabiola) Norra- Kuningas Harald V ja kuninganna Sonja Rootsi- Kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia VABARIIGID=> Šveitsi Konföderatsioon (ei kuulu EL’i) , Austria Läti president: Andris Berzins Leedu: Dalia Grybauskaite Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951
nimetused, nt Emakeele Seltsi juhatus, Eesti Panga nõukogu, Tallinna Sadama nõukogu. Riigid, osariigid Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära (vt O 25 kohad: territooriumi haldusüksused). Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid, Sõltumatute Riikide Ühendus, Mari Eli Vabariik, Püha Tool ehk Püha Aujärg ehk Vatikani Linnriik või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Jamaica, Antigua ja Barbuda, Uus-Meremaa, Marimaa, Vatikan. Osariigid: Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa või: Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria.
annaabi.ee 
