Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud. Kuivatatud vilja võib säilitada kevadeni. Ka õlikõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred lamenduvad ja lehed on rohkem lõhestunud kui kõrvitsal. Tema viljad on keskmise suurusega, kõrvitsakujulised. Ilma puitunud kestata seemnetest toodetakse õli, seemnete õlisisaldus võib ulatuda kuni 55%-ni. Suureviljaline kõrvits ehk Cucurbita maxima on tähtsuselt teine kõrvitsaliik. Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed on suured ja pole lõhestunud. Suureviljaline kõrvits on üks vormirohkemaid kultuure, viljade suurus ja värvus on erinevatel sortidel erinev. Vili võib kaaluda kuni 100 kilogrammi. Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist
b klass Juhendaja: Kristi Saksniit Viljandimaa 2018 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Suureviljaline viigikaktus.......................................................................................................3 Metskaktused..........................................................................................................................4 Tihnikkaktused........................................................................................................................4 Peruu sammaskaktus.............................................................................................
koostöös. ▪ Sordiaretus ja sortide kirjeldused. Mustikaliikide sordiaretust alustas 19. ja 20. sajandi vahetusel botaanik F. Coville. Ta ristas kännasmustika erinevaid looduslikke viljakaid kloone omavahel. Tänapäevaks on registreeritud ligikaudu 60 põhja-kännasmustika ja 35 küülikusilm-mustika sorti, lisaks 20 lõuna-kännasmustika, 7 poolkõrge mustika ja 7 ahtalehise mustika sorti. Jõhvikakasvatus Perekonda kuulub näiteks suureviljaline jõhvikas, harilik jõhvikas, väikeseviljaline jõhvikas. Esimese jõhvikaistanduse rajas H. Hall 1816. aastal. Mõni aasta hiljem hakkas jõhvikapõldude pindala Ameerikas kiiresti laienema. Euroopasse jõudis suureviljaline jõhvikas 1840.aastal. ▪ Sordid "Kuresoo" - meenutab kirssi. "Nigula" - maitse ja mahla värvus kõikidest sortidest parem. "Soontagana" - lillakaspunane, ebaühtlaselt värvunud suur mari. "Maima" - helepunane mari.
Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt.
,turism, veini tegemine, puu ja aedviljad, tubakas, lennukid NASA meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus,
maitsestamiseks. kaaliumi,rauda,tsinki ja Pähkel paikneb koores, mis on seleeni. mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest. Fundukk Kujult sarnaneb metspähklile Maiustusena, kommides; Energeetiline väärtus: Suureviljaline salatite,liha- ja kalatoitude 680kCal 100g kohta. sarapuupähkel. Abistab maitsestamiseks E-vitamiin,magneesium. maksa organismi toksiinide puhastamisel. India pähkel e akazuu Neerukujuline nakar
pärast pikeerimist. Nad on vähenõudlikud. Marja alumine külg on kaua valge kuid seistes värv ühtlustub. Mari ei säili kaua. «Kuresoo», «Nigula» ja «Maima» on meeldiva värvusega ja marjad säilivad kauem. Suurtootmiseks soovitatakse 'Maima' ja 'Virussaare' sorte, mis taluvad paremini kevadpäikest. Koduaedadele sorte 'Kuresoo', 'Nigula' ja 'Tartu'. Meie koduaedades kasvatatakse ka Ameerika suureviljalist jõhvikat. Suureviljaline jõhvikas onh põnevam, sest marjad on suuremad ja mahedamaitselisemad ning neil on rohkem viljaliha. Eestis sobivad koduaias kasvatamiseks varajased sordid, näiteks 'Early Black', 'Stankavich', 'Beaver', 'Ben Lear'. Külmal suvel valmivad marjad ainult kile all. Taimede kasvatamine Jõhvikate kasvatamiseks ei pea koduaeda rajama sood, küll aga vajab jõhvikas spetsiifilist kasvukohta happelist mulda, palju valgust ja niiskust. Sellised tingimused saab luua turbapeenras.
väga maitsvad. Vastupidav viljade lõhenemisele. Väga varajane avatud kasvutüübi ja hea kasvujõuga sort. Allikas Pilt Kasva Suureks Kasva Suureks Aiamaailm Eesti Taimekasvatuse Instituut Selteret SUUREVILJALINE PAPRIKA Jknr Nimi Kirjeldus Paprika 'Golden 1. Calwonder` Keskmise kasvuga sort. Viljad koonilise kujuga, kollased, mahlakad. 2. Paprika 'Paradise F1` Viljad suured, lihavad, suurepärase maitsega. Kasvatamiseks kasvuhoones. Istutada peale 3. Paprika 'Oda` öökülmade möödumist.Kasvuhoonesse külvata III-IV. Reavahe 60x40 cm.
tsinki ja seleeni. puuvõras on tähtsad Sobivad kala- ja Energeetiline sarapuuliikide lihatoitude, salatite väärtus: 664kcal eristamise maitsestamiseks. 100g kohta tunnused. Pähkli Õli ei sobi tuum on söödav. kuumutamiseks. Seda katab õhuke tumepruun nahk. Fundukk Suureviljaline Fundukis on sarapuupähkel. oluliselt E-vitamiini ja magneesiumi. Energeetiline väärtus: 680 kcal 100g kohta.
Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal. Üha enam viljeldakse ka Austraalias, Kalifornias, Lõuna- Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Praegu on Itaalia Uus-Meremaa järel kiivi toodangu poolest teisel kohal maailmas ja suurim produtsent Euroopas. Kiivi ehk suureviljaline aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. Vili on mari. Marjad kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Mari on piklik-ovaalne või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Marjal on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest
..2,5% suhkruid, mineraalaineid, vitamiine (peamiselt koores ja selle all), eeterlikke õlisid jt. aineid. On maailmas laialdaselt kasvatatav ja kasutatav köögivili. Kasvatatakse avamaal, lavas ja kasvuhoones. Liigitatakse lühikeseviljalisteks (8...15 cm, 70...180 g), poolpikaviljalisteks (16...25 cm, 181... 350 g) ja pikaviljalisteks (üle 25 cm ja üle 350 g). Väikesi kurke pikkusega kuni 7 cm nimetatakse kornisonideks. Kvaliteedilt jagunevad ekstra, 1. ja 2. klassi. Kõrvits on suureviljaline köögivili. Sisaldab 6% süsivesikuid, kuni 1% valku, mineraalaineid, vitamiinidest eriti palju karotiini, millest on tingitud ka vilja sisu kollane värvus. Kujult lapikümarad, ovaalsed ja silindrid, erineva värvusega. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju.
30. SUGUKOND KÕRVITSALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kõrvitsalaadsed (seltsi kuulub üks sgk kõrvitsalised). * Liike umbes 1000. Enamasti poolkõrbe- ja kõrbetaimed, mis koguvad oma suurtesse viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed. Meil kasvab lava- ja aiataimena harilik kurk (kuulub perek kurk), mida looduses enam ei esinegi, perek melon (neist valm siirupit, mett, seemnetest õli), perek arbuus, harilik kõrvits, suureviljaline kõrvits. * Enamasti üheaastased ronivad rohttaimed. * varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine sigimik, koosneb kolmest viljalehest, seemned on suured õlirohkete idulehtedega, vahelduvad lehed, ilma abilehtedeta. 31. SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed (seltsi kuulub üks sgk korvõielised).
annaabi.ee 
