peateljega. 3) Kiir, mis langeb läätsele läbi optilise keskpunkti, ei murdu. 43. Osata konstrueerida kujutist kumerläätses, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; 2F kaugusel; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 44. Osata konstrueerida kujutist nõgusläätses. 45. Osata konstrueerida punkti kujutist kumerläätses, kui valguspunkt asub kaugemal kui 2F; F ja 2F vahel; F ja läätse vahel. 46. Osata konstrueerida punkti kujutist nõgusläätses. Kahel juhul. 47. Mida nim läätse suurenduseks? Tähis. Valem. Läätse suurenduseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda erinevad kujutise joonmõõtmed eseme joonmõõtmetest.
Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mi...
Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis
punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1. Kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti, 2. Kiir mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, 3. Kiir mis langeb läätsele läbi fookuse. Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust isel. Suurendusega. Suurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse s=H/h, kus s-suurendus, H- kujutise kõrgus, h- eseme kõrgus. Läätse suurendust võib määrata ka valemi s=k/a. läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr)
ookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui . Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral. Visuaalsel (silmaga) vaatlemisel on tähtsam nurksuurendus. Nurksuurenduse valemid tuletage ise. Kui vaja, vaadake kooliõpikust järele. tähistab nn
originaalist lähtuvad kiired. Et punkti saab üheselt määrata kahe kiire lõikumisega, siis piisab kujutise konstrueerimiseks kahe originaalist lähtunud kiire käigu teadmisest. Läätses tekkiva kujutise konstrueerimisel lähtutakse järgmistest alustest: 1. läätse optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, 2. optilise peateljega paralleelne kiir koondub fookusesse. Läätse suurenduseks nimetatakse kujutise ja eseme kõrguste suhet. Läätse optiline tugevus: Lääts on seda tugevam, mida intensiivsemalt ta murrab kiiri. Läätse tugevuse täpsemaks iseloomustamiseks võrdleme kahte erinevat koondavat läätse paralleelsete kiirtekimpude koondamisel. Läätse optiline tugevus defineeritakse kui läätse fookuskauguse pöördväärtus: D=1/f Hajutava läätse fookuskaugus, seega ka optiline tugevus on negatiivse väärtusega.
mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Suurendus on mõistetav kaheti: 1)kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, 2)kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega . Lihtsuse mõttes võtame
mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Suurendus on mõistetav kaheti: 1)kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, 2)kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Joonsuurendus. A - ese, K - kujutis, L - lääts Süsteemi valgusjõud näitab, kuimitu korda on kujutise pind heledam objekti omast. Ta on võrdeline süsteemi suhtelise ava ruuduga. Valgusjõud iseloomustab kujutise valgustatust objektiga võrreldes. Selle leidmiseks võrdleme objekti heledust kujutise heledusega . Lihtsuse mõttes võtame
Fookusekaugus defineeritakse analoogiliselt optilise pinna omaga: 1. fookus on punkt optilisel teljel, kuhu koonduvad teljega paralleelsed kiired; 2. fookusekaugus on fookuse kaugus läätse (süsteemi viimase, fookusele lähima elemendi) tasandist. Suurendus on mõistetav kaheti: · kujutise lineaarmõõtmete suhet objekti mõõtmetesse nim. joonsuurenduseks, · kujutise ja objekti vaatenurkade suhet aga nurksuurenduseks ehk lihtsalt suurenduseks. Et optilist tsentrit läbiv kiir oma suunda ei muuda, moodustub sarnaste kolmnurkade paar, kust 97 Neist ühe (tavaliselt kujutise kauguse) saame asendada läätse valemist Näeme, et , kui ning , kui . Joonsuurendus on oluline fotokaamerate ning projektsiooniseadmete korral. Visuaalsel (silmaga) vaatlemisel on tähtsam nurksuurendus.
tagasimaksevõimega, siis kui sellest hoolimata laen antakse, loetakse seda heade tavadega vastuolus olevaks. Lisaks seaduses sätestatule on Läti Tarbijakaitseamet andnud välja juhendi, kuidas hinnata laenuvõtjate krediidivõimet. Tegemist ei ole õigusjõuga dokumendiga, kuid sellest hälbimist tuleb Tarbijakaitseametile põhjendada. Vastavalt juhendile: - Laenu tagasimaksevõimet tuleb hinnata ka juhul, kui oluliselt suurendatakse juba olemasolevat laenukohustust. Oluliseks suurenduseks peetakse kuumakse kasvu rohkem kui 30%. - Hindamine peab arvesse võtma majapidamise varalist seisu ja vajadusel (kui puudub muu sissetulek) kinnisvara, laenuvõtja sissetulekuid ja väljaminekuid, sh kõiki rahalisi kohustusi ning nende teenindamisega seotud kulusid. Kui on erinevad võimalused sissetulekuteks (ajutine töö, mittetäielik tööaeg ja muud võimalused), siis arvutatakse aasta lõikes kuu keskmine sissetulek
suuremaks keerata. Võtame näiteks kõige tavalisema tekstitöötluse ja algvariandiks üsna levinud 14- tollise kuvari ja eraldusvõime 800x600. Sellisel juhul on üsna hästi näha 12-punktist teksti ilma suurenduseta (100%). Unistame nüüd natuke - et meil juhtub olema tõeliselt vinge 14-tolline kuvar ja korralik videokaart ning võime eraldusvõimeks seada kasvõi 1600x1200. Sel juhul on ju ainult tarvis valida suurenduseks 200% ning ongi tekst endises suuruses, aga palju siledamate servadega. Kerimisribad võtavad endisest poole vähem ruumi, ikoone mahub ühele reale kaks korda rohkem (kui see ei meeldi, võime nad suuremaks keerata, Wordi näitel View->Toolbars->Customize->Options->Large icons). Kui menüükirjad on liiga väikesed, keerame needki suuremaks: Start->Settings->Control Panel->Display- >Settings->Font size. Iseküsimus on muidugi sellise kuvari ja videoadapteri hind, mis lubavad
annaabi.ee 
