Ringvõrk z Ringvõrgus on iga seade seotud kahe teise seadmega. z Kokku moodustub nendest seadmetest ring. z Puudub keskne failiserver või juhtarvuti, mis koordineeriks võrgu tööd. z Sõnumi saatmiseks saadetakse sõnum ringlusse. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 2 z Sõnum liigub võrgus seni kui leiab sihtkoha. z Andmed liiguvad ringis ühte pidi ja nii võib naabrini andmete saatmine võtta palju aega. z Seda kasutatakse personaalarvutite puhul, kuid vahel ka suurarvutite puhul. Ringvõrk 4 z Praktikas kasutatakse ringtopoloogiat kahe rööbitise ja vastas-suunalise ringi näol z Ühe ringi katkedes pannakse toimima teistpidi jooksev ring. z Üks on primaarring ja teine sekundaarne.
andmebaas. SQL (Structured Query Language) Enimkasutatav päringukeel. Päringukeeled kujutavad endast reeglite kogumit, mille alusel konstrueeritakse päringuid andmete otsimiseks andmebaasist. SQL esialgne versioon kandis nime SEQUEL (Structured English Query Language) ja töötati välja firmas IBM (1974-75). Esimene turule jõudnud SQL versioon pärines firmalt Oracle Corporation (1979). SQL Ajalooliselt oli SQL miniarvutite ja suurarvutite andmebaasihaldurite jaoks populaarseim päringukeel. Kuna SQL toetab hajusandmebaase (andmebaase, mille erinevad osad asuvad erinevatel arvutitel), on see leidnud järjest rohkem kasutamist ka PC andmebaaasisüsteemides. See võimaldab ühtlasi mitmel kasutajal üheaegselt töötada sama andmebaasi kallal üle kohtvõrgu. SQL 1986.a.tunnistas ANSI SQL standardiks piiratud versiooni, mida ta 1991. a. korrastas. Korrastatud standardi nimi on SAG SQL. MYSQL
Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha angaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulata raadiot ning vaadata televisioonisaateid. Internet sai alguse 1960. aastail USA-s sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vahelisest andmesidevõrgust ARPANET. Hiljem ühines sellega üha enam ülikoole ja muid tsiviilasutusi ning Internetile anti ligipääs ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile. Eriti tormiline Interneti kasutuse tõus toimus kogu maailmas 1990. aastail, selle kümnendi algul ühines Internetiga ka Eesti.. Üha enam inimeste- ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha
ta marsruuterina. Mittemarsruuditavate protokollide puhul toimib ta sillana. Gateway (Lüüs) Lüüs võimaldab ühendust üksteisest erineva arhitektuuriga võrgukeskkondade vahel. Lüüs oskab andmeid ise ümber vormindada vastavalt sihtsüsteemi nõuetele. Lüüs ühendab kaks süsteemi, millel on erinevad sideprotokollid, andmestruktuurid ja vormingud, keeled ning arhitektuurid. Gateway 2 Lüüside pearakenduseks on side loomine PC-de ja suurarvutite keskkonna vahel. Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist PC arvutit, milles kasutatakse vastavat tarkvara. Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse suurarvutitega või teise võrgu arvutitega. Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks). Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge. Lüüs saab olla ka eraldi seade. Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse reguleerimiseks.
igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest) · pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) · hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: · Suurarvutite OS (OS/390, ...) · Serverite OS (UNIX, Linux, ...) · Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) · Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) · Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) · Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) · Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: · Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. 46. mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
Selline vajadus tekib ka siis, kui ühes arvutis soovitakse startida mitu ühetüübilist serverit (näiteks WWW serverit). Et eristada põhiserverit täiendavast, omistatakse ühele neist mittestandardne number. IBM suurarvutid Arvutifirmadest maailma infotehnoloogiat vast enim mõjutanud IBM firma kasutab oma suurarvutites firmasiseseid standardeid. Seetõttu on nendega suhtlemisel hulga iseärasusi. Internet on paljuski võtnud malli IBM suurarvutite arvutivõrgust BITNet (Because It's Time). Nüüdseks on Interneti ja BITNeti teenused enam vähem seostatud. Vene ajal elnud ja töötanud inimesed mäletavad IBM arvutite vene analooge - ES arvuteid. Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal maailmas on nad üsna populaarsed. Seega ei ole midagi imelikku, kui Teil on vaja ühel päeval telnettida sellisesse arvutisse. IBM suurarvutite rakendused töötavad kas
........................................................................................... 25 3 1. Virtuaalmasina põhiteadmised Virtuaalmasin (VM) on niisugune interpretaatortarkvara, mis võimaldab käitada mitut operatsioonisüsteemi samas arvutis ühel ja samal ajal, kusjuures iga operatsioonisüsteem käitab oma programme. Esialgu oli virtuaalmasin IBM-i suurarvutite tarkvara, mille töötasid välja nende arvutite kasutajad ja mille IBM võttis hiljem oma süsteemseks tooteks (VM/SP). Vestlusmonitori süsteem annab virtuaalmasinale interaktiivse töö võime. Hiljem hakati virtuaalmasinaks nimetama igasugust interpretaatortarkvara, mis tõlgib keskprotsessorile arusaamatus programmikeeles kirjutatud koodi sellele mõistetavateks käskudeks.
Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on ta...
1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid. Suurarvutite peamised tootjad on Unisys ja IBM. 2. Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 1990-ndatel aastatel ähmastus piirjoon miniarvutite ja väikeste suurarvutite vahel, samuti väikeste miniarvutite ja tööjaamade vahel. Üldiselt võib öelda, et miniarvuti on multitegumtöötlusega süsteem, millel võib üheaegselt töötada 4 kuni 200 kasutajat. 3
pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) 5 Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemi ehitus Operatsioonisüsteem koosneb järgmistest moodulitest: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
· pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) · hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) · üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, ...) Serverite OS (UNIX, Linux, ...) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, ...) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, ...) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, ...) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, ...) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, ...) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine
ajal igale tarbijale illusiooni personaalsest arvutikasutusest) pakktöötlussüsteemid (peavad tagama arvuti kõigi ressursside optimaalset kasutamist) hajustöötlussüsteemid (peavad tagama ülesande lahendamise sünkroonsuse füüsiliselt eri paikades asuvates arvutites) üldotstarbeline süsteem (peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist) Operatsioonisüsteemide rakendamise järgi erinevates süsteemides: Suurarvutite OS (OS/390, …) Serverite OS (UNIX, Linux, …) Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …) Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …) Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …) Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …) Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid:
64-bitine opsüsteem - paralleelselt 64-bitiste protsessorite arendamisega hakati looma ka 64-bitiseid opsüsteeme. 64-bitise opsüsteemi põhiliseks eeliseks 32-bitise opsüsteemi ees on võimalus oluliselt suurendada adresseeritavat süsteemimälu. DOS (Disk Operating System) ketta-opsüsteem. Ühetegumiline (korraga ainult üht programmi täitev) ainukasutaja opsüsteem. DOS oli esimene personaalarvutites laialdast kasutamist leidnud opsüsteem. Varem oli sama nimetus kasutusel IBM suurarvutite opsüsteemi tähenduses, kuid see oli hoopis teistsugune opsüsteem. Kuna DOS'il puudub graafiline kasutajaliides (GUI) , siis juhitakse seda klaviatuurilt sisestatavate käskude abil. Esimese personaalarvutitele mõeldud DOS'i, mida hakati nimetama PC-DOS, töötas välja Bill Gates oma vastloodud firmas Microsoft Corporation. Ta jättis endale õiguse turustada DOS'i Microsoft'i versiooni MS- DOS
annaabi.ee 
