Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend
1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine.
Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama
· sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC); · sülearvutid (laptop, notebook); · lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud)
Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 2.1.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009) 5 2.2 Arvuti osad Arvuti koosneb paljudest osadest. Joonis2(arvuti osad) 2.2.1 Monitor Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea võimatu kasutada.Tavaline monitor sarnaneb põhimõttelt televiisoriga (Arvuti riistvara 2009). 2.2.2 Korpus Korpusel on täita mitu tähtsat rolli
(220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul
teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? - Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry). Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit. Plussid: kulude vähendamine, arvutuse kiiruse kasvatamine, agiilsus, kasutamata arvutiressursside hulga vähendamine, energiatarbimise vähendamine. 73. Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid
sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid: pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook); lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); tööjaamad (workstation); suurarvutid (mainframe). Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid: Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda
Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701 Tarkvara esimesed algoritmilised keeled ja translaatorid, paketttöötlussüsteemid, formaliseeritud keel ülesannete juhtimiseks, spetsiaalne programm monitor Uus tehniline baas pooljuhtseadised Selle perioodil jagnues personal: · Programmisitideks · Operaatoriteks · Teenindajateks · Arvutiseadmete väljatöötjateks Kolmas põlvkond
Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 1.2.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009) Joonis1(suurarvuti) 6 1.3Arvuti osad Arvuti koosneb paljudest osadest. Joonis2(arvuti osad) 1.3.1 Monitor Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea võimatu kasutada.Tavaline monitor
töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid. Teatud mõttes on suurarvutid superarvutitest võimsamad, sest võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd.Superarvutid seevastu suudavad üht programmi täita palju kiiremini kui suurarvutid. Suurarvutite peamised tootjad on Unisys ja IBM. 2. Miniarvuti (ingl. minicomputer)on keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 1990-ndatel aastatel
tuleb Teil muidugi süveneda vastavate protokollide kirjeldustesse. Eestis on need kindlasti olemas serveris ftp://ftp.vs.ee/. Mittestandardseid porte kasutatakse Internetis üsna laialdaselt: otsingud andmebaasides, mängud, jutukad jne. Selline vajadus tekib ka siis, kui ühes arvutis soovitakse startida mitu ühetüübilist serverit (näiteks WWW serverit). Et eristada põhiserverit täiendavast, omistatakse ühele neist mittestandardne number. IBM suurarvutid Arvutifirmadest maailma infotehnoloogiat vast enim mõjutanud IBM firma kasutab oma suurarvutites firmasiseseid standardeid. Seetõttu on nendega suhtlemisel hulga iseärasusi. Internet on paljuski võtnud malli IBM suurarvutite arvutivõrgust BITNet (Because It's Time). Nüüdseks on Interneti ja BITNeti teenused enam vähem seostatud. Vene ajal elnud ja töötanud inimesed mäletavad IBM arvutite vene analooge - ES arvuteid. Eestis paistavad nad olevat välja suremas, aga mujal
Combine many parameters into structures or objects .Divide large interfaces into several interfaces •High cohesion .A module should encapsulate some coherent piece of functionality •Low coupling .Minimize the amount of dependencies between modules ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Süsteemide arhitektuur ja perekonnad ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Arhitektuurifaasid ajaloos 1945-1970 1970 -1995 1995-... Süsteemid Suurarvutid Mikroarvutid Võrgusüsteemid Tarkvara- platvormid Assembler, puhtad keeled Teegid, arendusvahendid, komponendid Komponentide sidumine Tootmise organiseerimine Suurfirma, avatud Väikefirma, suletud Vabad komponendid, sidumine, hooldus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Tarkvara arhitektuur kui uurimisvaldkond •Edsger Dijkstra ja David Parnas olid esimesed teadlased, kes näitasid, kui suur on arhitektuuri mõju lõpptulemusele
2.6. Mikroprotsessorite kasutamine 2.6.1. Ülevaade Mikroprotsessoreid kasutatakse nii universaal- kui ka spetsiaalarvutites ehk juhtraaliseadmetes. Universaalarvutite klassi võib lugeda tasku- ja lauakalkulaatorid, mitmesugused personaalarvutid (PC - personal computer) (väikearvutid) alates kaasaskantavatest tasku- ja märkmikarvutitest (notebook) kuni bürooarvutite ja tööjaamadeni (work station), ning süsteemis kollektiivseks kasutamiseks mõeldud suurarvutid. Kalkulaatorid erinevad arvutitest selle poolest, et nad on mõeldud kitsamatele rakendusaladele enamasti arvutusteks ning on varustatud sageli spetsiaalsete ja odavate perifeerseadmetega. Juhtraaliseadmete hulka kuuluvad kõige lihtsamatest alates binaarsete süsteemide kontrollerid, ühe- ja mitmeraalijuhtseadmed. Neist viimaseid võib omakorda liigitada sõltuvalt juhtseadme sisestruktuurist kas hierarhilise, ahel-, ring- või maatriksstruktuuriga seadmeteks.
annaabi.ee 
