Jõudu vähendatakse Njuutonites ja jõu ühikuks on 1 njuuton. Def: 1njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s(ruudus). Njuutoni III seadus-mõju ja vastumõju seadus. N:stardist lend kahurist, tõugates enda ees uiskudel jääl olevat kelku- kelk liigub edasi, ise liigud tagasi. -vastastikmõjus mõjuvatele kehadele mõjuvad jõud mõlemale kehale, kehad on alati paari kaupa, jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised, jõud on rakendatud erinevatele kehadele. F=-F III seadus 2 keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega.Need jõud teineteist ei tasakaalusta, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. Gravitatsiooni jõud. See allub ülemaailmsele grav.seadusele. 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.(valem) F-punktmasside vahel mõjuv jõud
2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt kiirenev liikumine- Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega. Vaba langemine-Keha liikumine mingil kiirendusel ilma takistavate jõududeta. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Ühtlaselt aeglustuv liikumine-Ühtlaselt aeglustuva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu aeglustava kiirendusega. 3.Newtoni seadused. Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi jõud või mõjuvad jõud on tasakaalus.
Keha kaalu ei tohi samastada raskusjuga, sest need jud mjuvad erinevatele kehadele. HRDEJUD Hrdejud mjub maapealsetes tingimustes kikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei silita mni teine jud, jb iga keha hrdeju tttu lpuks seisma. Hrdejud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mjub piki kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m. Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hrdumise kaks peamist phjust - 1) pindade ebatasasus 2) aineosakeste vahelised tmbejud ELASTSUSJUD Elastsusjud - keha kuju muutmisel e
etaloniga. · Kaalumisel mõõdetakse kehale ja massietalonile mõjuvat raskusjõudu. Massi määramiseks saab kasutada inertsinähtust. Selleks tuleb võrrelda kehade poolt üksteisele antavaid kiirendusi vastasmõju käigus. · Sama tugevusega vastasmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massidega. 1.3. NEWTONI 3 SEADUS. · Kuna kehad osalevad vastasmõjus paarikaupa, siis mõjuvad jõud mõlemale kehale. Jõud on võrdsed ja suunalt vastupidised. · Jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. · Need jõud ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad erinevatele kehadele. 2. JÕUD LOODUSES 2.1. NEWTONI SEADUS 2 JÄRG. JÕUD. Jõud on vastasmõju mõõduks. · Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. · Kehale mõjuvat jõudu saab mõõta mõne tuntud jõuliigi baasil näiteks elastusjõu abil. Vastav
Homogeenne elektriväli Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kepleri seadused Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate gt 2 h v0 t pooltelgede kuubid. 2
massiga.A=F/m.F=mxa.N=kgxm/s2.Fjõud.mmass.Raskusjõud on jõud,millega maa tõmbab kehi enda poole.F=mxg.Kehakaal (P) on jõud,millega keha surub alusele või pingutab nööri kui keha on nööri otsa riputatud.Kehakaal muutub kiiredusega üles või alla liikumisel:1.kiirendusega üles liikumisel P=m(g+a).2.kiirendusega langemisel kehakaal P=m(ga).g=10m/s2.Newtoni kolmanda seaduse järgi kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed,kuid suunalt vastupidised.Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.Ggravitatsioonkonstant.G=6,67x10 11Nxm2/kg2.rkehadevaheline kaugus.
· Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore. 87. Kiirendused · Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi · Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor. 88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi
a=(v-v0)/t ; a=(2*S)/t2=(m/s2) P1=m*g=(N) P2=m(g-a)=(N) Newtoni seadused: 1)keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 2)kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. 3) kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g) Impulss -on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. (p=m*v)
5. Ühes ja samas ruumipiirkonnas võib üheaegselt olla mitme erineva laetud keha elektriväli. Sellisel juhul need elektriväljad üksteist ei sega ja vaadeldavas ruumipunktis üksikute elektriväljade välja tugevused liituvad vektoriaalselt. Selles seisneb elektriväljade superpositsiooni printsiip. 6. Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, mille igas punktis on elektrivälja tugevus ühesugune nii suuruselt kui ka suunalt. 7. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud elektrivälja tugevuse vektor ühtib sellesse punkti tõmmatud puutuja sihiga. Nad on suunatud positiivse laenguga kehalt negatiivse laenguga keha poole. Neid kasutatakse elektivälja kujutamiseks joonisel. Q219*’
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD.
Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. (müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elektriväljas liigutada elektrilaengut q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q · U. Kui elektrivoolu tugevus I on
keha(pendli)amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist), periood(ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks; T; 1sekund) ja sagedus(võnkeperioodi pöördväärtus f=1:T, sagedus näitab võngete arvu 1sekundis; 1Hz, 1Hz=1:s). Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus, suure massiga keha kiirus muutub vähem , kui väiksema massiga keha kiirus. Jõud , millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inertsus ja mass .Keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg; väljendatakse massi kaudu. Mida inertsem on keha , seda suurem on keha mass(1kg). Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale; 1N; mõõdetakse dünamomeetriga; põhjustab keha kiiruse muutumise.
kuupdetsimeetri puhta vee massiga temperatuuril 277 K ning rõhul 1013 kPa. Inertsiaalseiks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²
kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Liughõõrdejõud Suunatud liikumisele vastassuunas, võrdeline rõhumisjõuga. Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Hooke'i seadus- Kehtib väikestel deformatsioonidel. Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega. Keha impulss- Liikumishulk. Keha massi ja kiiruse korrutis. (p=mv) Impulsi jäävuse seadus- Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaaniline töö- Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Võimsus- Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega
kangkaalud ja vedrukaalud(dünamomeeter). Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha kiirus muutub, kui kehale mõjub mõni teine keha. Vastastikmõju tulemusena muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud on füüsikaline suurus, mida iseloomustab 1 keha mõju teisele kehale. Jõud, millega 2 keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha kiirus muutub vaid siis, kui sellele mõjub jõud.
liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Gravitatsioonisedus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja püürdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. New II. Seadus:Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. New III. Seadus: jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdselt ja suunalt vastupidised. F1=-F2 a=F/m ÜHIK: 1N=1kg*1m/s2. Fr=mg. Hooke'i seadus: kehas tekkiv Fe on võrdeline pikenemisega. Fe=k(l-l0), Fe=kdeltax Fe=mg+ma. K ühik on N/m, deltaX=pikenemine. Fh=müü*N kui keha liigub kiirendusega siis: F=ma+müü*mg ehk F=m(a+müü*g) langemine P=m(g-a), R=ma, N=mg
mõõdetakse kõige alumisest vasakpoolsest ristikesest. Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse vastavalt oma mõõtkavale 1:50. Näiteks punkti 2 kaugus 2,514 m, ristkorrutisega saan Seejärel paigutan malli keskpunkti punkti SM-6 ning suunan malli PP-3 suunas. Saadud suunalt loen kraade päripäeva. Kui kraad on ära märgitud, loen punkti kauguse sentimeetrites SM-6-st. Märgin punktiga, hiljem ühendan punktid omavahel.
1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi.
tugevam on vool · Voolu tugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul Vool · Kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul laeng üks kulon kulon, siis on voolu tugevus 1A Q C I = = A t s I voolutugevus [A-amper] t aeg [s] Q laeng [C] Vool · Kui vool on suuruselt ja suunalt muutumatu siis nimetatakse seda alalisvooluks · Selleks et tekiks vool p peab olema kinnine vooluring · Voolul on kindel suund Vool · Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suunda (plussilt miinusele)) (p · K Kuna liik liikuv llaengukandja k dj elektron l kt on negatiivse laenguga, siis liigub vool tegelikult miinuselt plussile Vool
Elektriväljatugevus (E) näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikuliselt positiivse laenguga kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia.
Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast
Füüsika Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a= F/m 3. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised F1= -F2 Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise, nimetatakse dünaamikaks. Jõududeliigid 1. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on
Tasapinnalise js tasakaalu graafilised tingimused: 1) meelevaldse tasapinnalise js tasakaaluks on vajalik ja piisav et jõuhulknurk ja nöörhulknurk oleksid suletud. Jõudude rööptahuka reegel: ühte punkti rakendatud ja mitte ühes tasapinnas asuva kolme jõu resultant võrdub suuruselt ja suunalt antud jõududele ehitatud rööptahuka diagonaaliga. Telje suhtes võetud jõumoment: jõu momendiks P telje z suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu projektsiooni ja õla korrutist, võetuna + vüi märgiga. Jõu moment võrdub nulliga kui 1) jõud P on teljega paralleelne, sest sii on jõu projektsioon telje risttasapinnale võrdne nulliga 2)kui jõu mõjusirge lõikub teljega, sest ülg on võrdne 0. Paralleeljõudude tasakaaluv: Z=0 X=0 Y=0
mehaaniline koguenergia jääv Ep1+Ek1 = Ep2+Ek2 NEWTONI I SEADUSon olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed, suunalt vastupidised ja jõud kui vektorid tuleb kujutada ühel ja samal sirgel POTENSIAALNE energon kehal tema vastastikmõju tõttu: ülestõstetud keha Ep=mgh; deformeeritud keha KINEETILINE energon kehal tema liikumise tõttu PINDPINEVUSJÕUDon põhjustatud molekulidevahelisest külgetõmbest ja on võrdeline vedeliku pinna piirjoone pikkusega F= l PUNKTMASS keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada
on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektrivälja jõujooned saavad alguse kas +laengult/ lõpmatusest ja lõppevad laengul/lõpmatuses;elektrivälja jõujooned ei lõiku kunagi;mida tugevam elektriväli, seda tihedamalt paiknevad elektrivälja jõujooned.Homogeenne elektiväli-kui elektriväli on kõikjal suuruselt ja suunalt sama.Need on paral.sirged,tekivad laetud tasandil.A=Eqd E-elektrivälja tugevus,d-kaugus neg,plaadist.Elektrivälja potensiaal-elektrivälja mingi punkti potensaiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot.energia. /q - potensiaal(V).Ekvipotensiaalpind-pind millel kõikide punktide potensiaalid on võrdsed.Elektriline pinge 2 punkti vahel näitab tööd, mida teevad elektrilised jõud ühiklaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise
laetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakestele mõjuva Lorenzi jõu suunda. 7. Sirgvool - jõujooned on ringikujuliselt ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse kruvireegliga. Solenoidi ehk vooluga pooli magnetväli - solenoidi sees on jõujooned paralleelsed sirged - seal on magnetväli homogeenne. 8. Homogeenne magnetväli: Magnetiline induktsioon on kõikjal ühesugune nii suuruselt kui suunalt. Tekib solenoidi sees. 9. Ferromagneetik on aine mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda. N: raud, koobalt, nikkel ning nende sulamid ja ühendid. 10. Ferromagneetikute omadused: 1) Tugevdavad magnetvälja tuhandeid kordi. (Kas. elektrimootorites) 2) Jääkmagneetuvus - säilitavad oma magnetvälja - magnetiline mälu(kas. püsimagnetites). 3) Magnetiliselt kõvad - püsimagnetid. 4) Magnetiliselt pehmed - trafode südamikus.
Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud reeper, mis on vaadeldav vähemalt kolmest suunast. Käesoleval juhul oleksid kaks suunda Tähtvere tänavalt ja kolmas altpoolt Meloni tänava suunalt. Horisontaalnihete kindlaks tegemiseks on mainitud reeperile otstarbekas teha perioodiliselt kontrollmõõtmisi, mille käigus määratakse sellele koordinaadid kasutades selleks elektrontahhümeetrit. Tahhümeetri osas oleks mõistlik kasutada servotahhümeetrit, mis vähendab viseerimisest tulenevaid vigu ning kiirendab oluliselt töö käiku. Mõõtmisi tehes tuleks sooritada vähemalt 3 täisvõtet. Koordinaadid leitakse siis kuue poolvõtte keskmisena
k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ? See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13. Mis on impulss, tähis, ühik, valem Keha impulsiks nim. vektorsuurust, mis avaldub massi ja kiiruse korrutamisega. Tähis on p. P= m*v ühik= 1 kg* m / s 14. Sõnasta impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemis on süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma nende mistahes vastasmõjul jääv. 15. Kiirenduse tähis ja ühik Tähis on a. Ühik m/s² km/h² 16. Ül gravitatsiooni peale. F=G * m1* m2 / r² G= 6,67×10¹¹ N·m² / kg² 17
Vektori E jooned saavad alguse allikatest ja suubuvad neeludes. 4. Gaussi teoreemi rakendusi. · Ühtlaselt laetud lõputu tasandi väli. Vaatleme välja, mille tekitab konstantse pindtihedusega laetud lõputu tasand; konkreetsuse mõttes loeme laengu positiivseks. Sümmeetrilisusest järeldub, et väljatugevus on igas välja punktis suunatud tasandiga risti. Tasandi suhtes sümmeetriliselt paiknevates punktides on väljatugevus suuruselt ühesugune ja suunalt vastupidine. Kui me kujutame ette silindrilist pinda, mille moodustajad on risti tasandiga ja põhjad S asetsevad tasandi suhtes sümmeetriliselt. Rakendades sellel pinnal Gaussi teoreemi. Voog läbi külgpinna puudub, sest En ( vektori E projektsioon pinnanormaalil) on igas punktis võrdne nulliga. Põhjade korral langeb En kokku E'ga. Sellest tulenevalt on summaarne voog läbi pinna 2ES. Pinna sees paikneb laeng S. Vastavalt Gaussi teoreemile peab , millest .
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest...
Kaal On jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. Newtoni III seadus - Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi tõmbuvad teinetesit jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutusega ja pöördvõrdeline nende vaheliste kauguse ruuduga. Hooke seadus elastsusjõud on võrdeline keha jäiksuse ning piukkuse muutumisega tekkib tõmbe ja surve jõuga. Valemid Newtoni II seadus
· Aine ja välja sarnasused : 1) Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. 2) Nii ainel kui ka väljal on vähimad portsjonid ( ainel algosakesed , väljal kvandid) · Superpositsiooniprintsiip laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E vektorid liita · Homogeenseks nimetatakse elektrivälja , mille E- vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune nii pikkuselt kui ka suunalt. · Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. · Energia on füüsikaline suurus , mis iseloomustab keha või välja võimet teha tööd. · Elektrivälja potensiaal näitab , kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. · Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavale elektrivälja punktide hulka.
samas punktis Elektrivälja jõujoon joon, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujooned algavad +laengutel ja lõpevad -laengutel või suunduvad lõpmatusse. Jõujooned ei lõiku. Nad on vaid elektrivälja jaotuse kujutamine näitlik viis ja pole reaalsemad kui meridiaanid või paralleelid gloobusel. Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on paralleelsed. Vabad laengud juhtides, eelkõige metallides, on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul võivad juhi sees vabalt ümber paikneda, need on vabad laengud. Metallides on nendeks elektronid. Polarisatsioon lanegute nihkumine dielektrikutes. Vastassuunaliste jõudude toimel nihkuvad molekulide laengud
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus( jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega. Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega. Me saame seda iseloomustada suurusega, mis näitab, kui palju muutub liikumiskiirus ühes ajaühikus ehk sekundiga.
laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 1N/C või 1V/m Superpositsiooni printsiip Kui antud väljapunktis tekitavad elektrivälja mitu elektrilaegut, siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti. Mittepolaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ühtib
Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus F a= A keha kiirendus, F kehale mõjuv resultantjõud, m - mass m F1 = -F2 Newtoni III seadus Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G- gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende
liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine ine deformatsioon • Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. • Deformeerimisel kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõud on arvuliselt võrdne keha deformeeruva jõuga, • Suunalt aga vastupidine sellega. • Elastsusjõud moodustab osakeste vahelistest jõududest. Tänan vaatamast!
Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Newtoni esimese seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus, kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha liikumist saab iseloomustada füüsikalise suurusega, mida nimetatakse impulsiks ehk liikumishulgaks. Impulsi väljendatakse massi (m) ja kiiruse (v) korrutisena ja tähistatakse tähega p . Mõõtühikuks 1 kgm/s. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad nendevahelise vastastikuse mõju tõttu
Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = mo/Ö1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. Sni=1 Fi® = 0 v® Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. N. II seadus Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a® = SFi®/m või F® = m*a® . §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1®= -F2® F1®¯ F2® 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. Impulsi jäävuse seadus. Seadus: Isoleeritud süsteemi impuls on jääv:m1v1®+m2v2®=m1u1®+m2u2®
transportimiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Pidevtranspordivahendite grupi moodustavad: a) konveierid b) elevaatorid c) pneumotranspordi vahendid d) aerotranspordivahendid. 6. Lintkonveierite kasutusala ja liigitus. Lintkonveierit saab kasut tükklastide ja teraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaal- ja kaldsuunas. Liigitatakse: 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad 2. Transportimise suunalt: a) horisontaalsed b) kaldkonveierid c) horisontaalkaldkonveierid d) mitme murdega konveierid 3. Lindi materjalilt a) kummeeritud puuvillane tekstiil b) kummeeritud sünteetiline tekstiil c) terastrossidega armeeritud kumm d) terasleht või –võrk 4. Lindi kandva haru kujult a) sirge tasapinnaline b) tasapinnaline künakujuline c) sirge tasapinnaline äärikutega 5. Ajajaama koostuselt a) elektrimootor b) mototrummel 6
Elementaarosakesed Kõige lihtsamad ja algelisemad osakesed. Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat. Teiseks on elektromagneetilinejõud-vastastikmõju. Kõigi elektriliste laetud osakeste vahel. Aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Tuumajõud. Ainult tuuma sees, kaugemal ei mõju. Neutronite ja prootonite vahel tuumas. Prooton ja neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest. Tugev vastastikmõju ongi te...
elektrivälja tugevus (v/m), F- jõud (N), q laeng (c). Elektrivälja jõu jooned on jooned, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoonte omadused: Nad saavad alguse kas plusslaengust või lõpmatusest. Lõpevad kas miinuslaengust või lõpmatusest. 2) Nad ei lõiku üksteisega. 3) Mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevam on elektriväli. Homogeenne e-vä on selline e-vä, mille e-vä tugevus on kõikjal nii suuruselt kui suunalt sama. Homogeense e-vä jõujooned on paral. sirged. Ühtlaselt laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja. Elektrivälja tugevuse valem: E= k*q/r2, kus E- elektrivälja tugevus (V/m), k- 9*109Nm2/C2, q- punktlaengu laeng (c), , r- kaugus laengust (m). Ekvipotentsiaalpind on pind, mille mistahes punktis on sama potentsiaalpind. NB! Ekvi pp ja elektrivälja jooned on alati risti. (fii)=Ep/q, kus - potentsiaal (v). Pinge näitab elektri välja poolt ühiklaengu ümberpaigutamise
kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 7. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. 10. Impulsi jäävuse seadusväidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. 11. Võimsus on töö tegemise kiirus. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust
Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes. Seega, magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on suunalt ristimagnetvälja jõujoontega ja voolusuunaga. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Piki magnetvälja jõujooni paiknevatele juhtmetele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam. Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda raami mähises kahe poolrõnga abil. Elektrivool juhitakse mähisesse l2bi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mida nim.
3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III seadus e vastastikmõju seadus () iga jõud kutsub esile vastujõu, mis on täpselt sama suur, kuid suunalt vastupidine. 4. Gravitatsioonijõud selle kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. a. (Ülemaailmne) gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=gravitatsioonikonstant, m1= ühe keha mass, m2= teise keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti
ühepalju. Newtoni I seadus : Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus : Kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline sellle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus : Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ning suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Gravitatsiooniseadus : Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
klassikalisele mehaanikale. · Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. · Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.
keha liikumisolekut on raskem muuta. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul
elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli?Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 9 Millist välja nimetatakse potensiaalseks energiaks? Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõühikuks dzaul (J). või raskusjõu F kaudu 10 Mida näitab potensiaal, kuidas leitakse?
annaabi.ee 
