.......6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15
Pajatused on sageli humoorikad lood(?) · anekdoot argijutud(kogemusja elamuslood) · tänapäeva muistend (linnalood) elulood 3. Rahvaluule tehnikad: rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana, internetipärimus. rahvaluule tehnikad: suuline ja kirjalik · suuline ja kirjalik kultuur · rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming vs rahvaluule kirjalikud vormid · suulisuse teooriad: rahvaluule suuliskirjalike vormide uurimised suulist kultuuri iseloomustab: · keskendumine protsessile, korduvale nähtusele ja mitte sündmusele või tulemusele · vajadus korduvaks taasesituseks · mälu abivahendid on nii looduslikud (tuttavad lõhnad jne) kui ka inimese loodud sümbolid · toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida toimetatakse.
pildid on vaimulised, mitte abstraktsed ühtsed märgid (tanu) jne hakkab lagunema Kirjalik kultuur keskendutakse ainulaadsetele sündmustele. fikseerib üksikuid sündmusi, mis asetsevad sündmused esinevad ajas üksteisele järgnevalt: põhjus->tagajärg->sündmus/suhted( keelelises "maagiline mõtteviis", vaja teada sõnu). pildid on abstraktsed - aja muutmine (pulsi rütm, sekundi rütm) tekivad skeemid nt maakaardid. NB! 20.sajandil hakkas suulisuse tähtsus vähenema. seoses kirjaoskusega kirjaliku sünniga pärimusvormi levimine. pärast 90ndaid rahvaluule suulist nõuet ei esita. * 20. sajandil tekkis kirjalik pärimusvorm. episoodiline mälu. suuliselt kirjalikule kultuurile üleminek pole järsk, üks ei asenda teist. suulise kultuuri olek muutub. *kirjalik kultuur tuli eestisse, mõjutajad: 1) reformatsioon - kaemuslik kultuur taandub abstraktsuse ees. inimene pidi ise pühakirja kaudu jumalaga kontakti saama
rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas - valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika
) Kahtlemata muutub mälu vorm ka interneti tulekul, mis toob kaasa muutusi rahvaluulezhanrites (tekitades nii uusi teemasid kui ka uusi tekstivorme ja kujundades uusi pärimusrühmi). Suulisus on vaid üks rahvaluule levikutehnikat esindav tunnus, kuid mitte rahvaluule olemuslik tunnus. (Vastandus - suuline on rahvaluule, kirjalik seda ei ole - ei kehti.) Olemuslikuks rahvaluule tunnuseks on variaablus (seda nii kirjaliku kui ka suulise pärimuse puhul). Suulisuse kaudu ei saa kirjeldada rahvaluulet tervikuna, küll on aga endiselt aktuaalne uurida pärimuse suulise leviku erijooni (mälu, teksti ja informatsiooni eripära). Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.9. Anonüümsus Anonüümsuse mõiste seostub autori mõistega: ühe seisukoha järgi on autoriks rahvas, mis tähendab küllalt ebamäärast autorikäsitust. (Valdavalt 19. sajandi folkloristika, sh Soome koolkond.
Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. - Vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas: o valge vaher o sinine- punane Suulisus: Suulisus kui tehnika, rääkimistekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,) - Mõttekordus- parallelism - Vormelid o Algriimi vormelid o Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika:
Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte Kohtuasja arutamine esimeses astme kohtus toimub üldjuhul kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul ning esimese astme kohtus uuritakse kõiki esitatud tõendeid vahenditult st kohtuistungil. Menetluse läbi viinud kohtunik teeb ka asjas otsuse. Kohtuasja suulisuse ja avalikkuse põhimõtet võib pidada iga kohtumenetluse aususe ja legitiimsuse garantiiks. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Õigus avalikule kohtupidamisele kindlustab, et kohtu tegevuse üle eksisteerib avalikkuse kontroll igaüks võib saali astuda ning kohtupidamist jälgida, veendumaks, et kohus tõesti
tuleb kohtus selgepiiriliselt eristada kohtu ülesandest lahendada kohtuasi ja et prokuröri loobumisel süüdistuses järgneb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine (v.a kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, siis on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks). 9) Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisuse põhimõte (§ 15) - *Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. *Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda tõenditele, mida on kohtulikul arutlemisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud ja mis on 1 apellatsioonimenetluses avaldatud
juhul, kui tunnistaja on kohtusse ilmunud ja kohus on, tulenevalt KrMS § 280 lg-test 3 ja 4, selgitanud talle tema protsessuaalseid õigusi ning hoiatanud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest või selgitanud alla neljateistaastasele tunnistajale KrMS § 280 lg 5 alusel, et kohtus peab rääkima tõtt. Vastasel juhul kaotaks isikute kohtusse kutsumine mõtte ja kohtumenetluse võistlevuse, aga ka vahendituse ning suulisuse põhimõte oleksid oluliselt kahjustatud. E ütlused KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel ei ole võimeline ütlusi andma terviseseisundi tõttu. E oli koomas ja kontaktivõimetu. See alus on olemas ning kohus on talitanud õigesti RK 3-1-1-45-07 Kui tunnistaja on jäänud kohtuistungile ilmumata raske haiguse tõttu, võib kohus KrMS § 291 p 3 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel avaldada selle tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused. Isiku lugemine haigestunuks
annaabi.ee 
