Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6
Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi peenestatud tahket ainet, mis vees ei lahustu, näiteks kriiti või savipulbrit, ja segame, tekib hägune vedelik, mida nimetame pihussüsteemiks. Pihussüsteemid Udu puhul on õhus äärmiselt väikesed veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee pihustamisel õlisse või õli pihustamisel vette. Emulsioon Emulsioonid on ebapüsivad. Aeglaselt toimub vedelike
12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis Selles järjestuses suureneb ka süsteemide ebapüsivus
need, mis on 20 juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on põlevgaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga. 2.2 on see-eest inertsed gaasid, ehk nad ei põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7] Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis sisaldavad tahkeid aineid lahustes või suspensioonides. Vastavalt leekpunktile jagunevad põlevvedelikud kolmeks. Madala leekpunktiga ehk alla kahekateistkümne kraadi, keskmine on leekpunktiga 18-23 ja kõrge leekpunktiga 23-61. Seega siia alla kuuluvad kõik vedelained, mis 61 ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. [6], [7] Neljas klass on kergesti süttivad tahked ained, mis jagunevad omakorda kolmeks alaliigiks. 4.1 klassi moodustavad põlevad tahked ained, mis on süüdatavad näiteks sädemest, leegist või
muutuda stabiilseks (ka tahkena säilitamisel muutuvad) Muutumine sõltub keskkonna ja aine enda omadustest. Raviaine imendumine sõltub sellest kas ta on amorfne või mingis kristallvormis. Näiteks novoviotsiini Na ja Ca sool. Selle antibiootikumil on amorfne ja mitu kristalset vormi. Amorfne lahustub soolhappes ja maos 10 x paremini kui kristalsed vormid. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Polümorfia kõrval esineb ka teine pseudopolümorfism. See on hüdraatide ja anhüdraatide probleem. Hüdraadid sisaldavad mitu molekuli vett, anhüdraadid ei sisalda. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Loksutise valmistamisel osa raviainest alati lahustub, reeglina amorfne vorm. Sademesse
Eelsieks see, et saab määrata bakterite arvu proovides, kus mikroobide sisaldus madal. Puuduseks see, et filter peab kinni küll bakterid, kuid võimaldab veel või mingil muul proovil pääseda läbi filtri. 12. Miks kasutatakse membraanifiltri meetodit väga laialdaselt bakterite arvukuse määramiseks vees? Sest seal on mikroobide sisaldus madal 13. Mis on mikroobide loendamise otsese meetodi põhimõte? Otsene loendamise meetod on lihtsaim meetod rakkude arvu määramiseks suspensioonides. Loendamiseks kasutatakse spetsiaalseid loendusklamberid ruudustik. Loetakse 50-100 erinevas ruudus ning iga ruutu peab 3 korda lugema. Leitakse keskmine rakkude arv ruudus ning seejärel arvutatakse rakkude arv 1 ml proovis. 14. Millised on mikroobide loendamise otsese meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga? Eeliseks on see, et meetod on kiire ja lihtne ning võimaldab lisaks rakkude arvule saada ka informatsiooni rakkude morfoloogia kohta. Ning tulemused on kõrgemad
kihtidena ja rõngastena. Taoliste perioodiliste nähtustega on seletatav paljude mineraalide kihiline struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 31. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 m. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme.
kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele
Kõigepealt toimub potentsiaaliandvate ioonide laengu kompenseerimine kuni -kriitiline, kus algab koaguleerumine. Edasisel mitmevalentsete ioonide lisamisel muudab -potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga zkriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad).Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid).
potentsiaal oma märki ja teatud vastupidise märgiga kriitiline väärtusest alates saavutab süsteem jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle koagulatsioon. 27. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 µm. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind peab olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme.
elektriline kasikkiht. Osakeste suurte mõõtmete tõttu jämedispergeeritud süsteemides Browni liikumist praktiliselt ei esine. Sellised osakesed on kineetiliselt ja agregatiivselt ebapüsivad. Erinevalt kolloidosakestest on jämedispergeeritud süsteemide osakesed nähtavad tavalises mikroskoobis. Erandiks on aerosoolid, millistes esineb Browni liikumine. Nende ühiseks omaduseks kolloiosakestega on omadus hajutada ja peegeldada valgust. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks. Erinevalt solidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja. Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit.Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme. Igapäevased suspensioonid: kakao kui jook, shokolaad tardunud suspensioon, savi, tsemendi ja
struktuur aga samuti ainevahetushäirete tagajärjel organismis tekkivate sapi-, maksa-, neeru- ja põiekivide kihiline ehitus. 28. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 29. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. Suspensioonid: Dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispergeeritud faasiks aga tahke aine. l 0,1 ...10 µm. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud suspensiooni nimetatakse pastaks. Erinevalt soolidest, sadenevad suspensiooni osakesed seismisel välja (sedimenteeruvad). Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Stabilisaator moodustab osakese pinnal kelme.
annaabi.ee 
