Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) .
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php?
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda
Allotroopia Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroopia esineb peaaegu kõikide mittemetallide puhul ja on tingitud kahest põhjusest. 1. Molekulis on erinev aatomite arv: Harilik hapnik- O2 Osoon- O3 Monohapnik- O 7 2. Erinev kristallstruktuur: Fosfor- punane ja valge fosfor Väävel- rombiline ja monokliinne väävel Süsinik- teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Ühe ja sama elemendi allotroopsed teisendid on erinevate omadusega. Osoon on tugevam oksüdeerija kui harilik hapnik; teemant suure kõvadusega, grafiit aga pehme. Adsorptsioon Puidu kuumutamisel õhus (hapnikus) ta süttib. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta puit söestub ja tekib puidusüsi. Selle aurutamisel veeauruga tekib aktiivsüsi. Aktiivsüsi on adsorbent ja tal on adsorbeerivad omadused.
Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV
Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul
(4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga
Süsinik. Süsiniku ühendid. Ülesanded võrrandi alusel. Soovi korral vaata minu kodulehelt kordamisküsimusi ja tee läbi test Süsinikku leidub looduses lihtainena: teemantina, grafiit. Ühenditena: süsihappegaas, kivisüsi, nafta, kaltsiumkarbonaat Allotroopa on nähtus, kus üks ja sama keemilinelement esineb mitme erineva lihtainena. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal - Kõrge sulamis temp 3500c - Värvuseta - Kasutatakse klaasi lõikamiseks ja metalli lihvimiseks Kristallivõres on süsinikuaatomid võrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Sellega on seletatud teemandi tugevus. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant.
Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega.
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope
Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. · Moodustab lõpmatu suurel hulgal orgaanilisi ühendeid => eraldi teadusharu orgaaniline keemia (süsinikühendite keemia). · Oma keerukuse ja orgaaniliste ühendite moodustamise tõttu on ta elu aluseks Maal. Ta on piisavalt keeruline element, et tänu temale saaks eksisteerida elu. · Kõige rohkem allotroope: teemant, grafiit, karbüün, fullereenid jt. 2. Ühendid
seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid Vesiniku kasutamine redutseerijana on kallim ja leiab rohkem kasutamist puhaste metallide tootmiseks
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad
Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena)
..8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Süsinik on väga huvitav aine, sest ta oksüdatsiooniaste ühedites võib olla IV kuni IV. Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises. Süsinik võib moodustada nii sooli, happeid, süsivesikuid, oksiide, kui ka paljusid muid aineid. Süsiniku esineb looduses nii lihtainena kui ka liitainena. Liitainetest on levinumad hapnikuga seonduvad ühendid, millest laialdasemalt levinud on karbonaadid. Karbonaadid jagunevad kaheks: kesksed süsihappesoolad ja hapud süsihappesoolad. Keskseid süsihappesoolasid nimetatakse karbonaatideks, hapusid süsihappesoolasid vesinikkarbonaatideks.Nagu süsihappe anioonidki (CO 3 ja HCO3
Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva. Neid leidub Lõuna-Aafrikas, Indias ning Jakuutias. Teemante toodetakse ka sünteetiliselt grafiidist ülikõrglel rõhul ja temperatuuril. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Grafiit Tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on rasksulav(3500o)Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad
Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust
Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 ˚C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t˚ toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja
Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+62)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 °C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t° toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja
Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena (grafiit, teemant) 2. Allotroopsed teisendid: a) teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. b) Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Lisaks
• S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid, S8 molek.) • Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape
lubjakivi CaCO3, dolomiit CaMg(CO3)2 · Oluline element kütustes, nt maagaasis CH 4 · Kõikide orgaaniliste ühendite koostises · Kaks stabiilset isotoopi - 12C ning 13C Süsinik Sulamistemp. 3800°C, sublim.temp. 4830°C Esineb väga paljude allotroopidena: ·Grafiit - kristalne, heksagonaalse struktuuriga, pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant kristalne (oktaeedriline, kuubline, tetraeedriline), värvuseta, ülitugev, väga suure mur- dumisnäitajaga, ülihea soojusjuht · Karbüün (-CC-CC- või CCC) · Sfäärilised või torukujulised fullereenid (5-7 lülilised tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik · Amorfne süsinik puudub kristalliline struktuur · Süsiniku nanovaht aatomiklastrid; ainuke magnetiliste omadustega süsiniku allotroop · Klaasjas süsinik sarnaneb omadustelt nii
Füüsikal om. sarnaneb paljuski Pb-ga, keem. om. Ag (halogeniidide halb lahustuvus). Kasut: happekindlad sulamid, laagrimetall. Tl halogeniiniidid – infrapunatehnikas. Biotoime: Tl väga mürgine(avastamine lihtne) kuid nähtavasti vajalik osadele organismidele. 14. rühm: C Si Ge Sn Pb. Mitte met – C ja Si, poolmet Ge, metellid Sn ja Pb. Ns 2np2 -->tih kasvab, aatomraadius suureneb, matellilisus suureneb, sul ja keem temp väh, ionisatsioonienergia väh. Süsinik(C) - Looduslik süsinik. 2isotoobi segu. Atmosfääris esineb radioakt isotoopi 14C –tähtis vanusemääramise viis arheoloogias. Looduses: 1)karbonaatkivimid (lubjakivi CaCO3) 2)looduslik kütus- gaas-, vedel-, tahkekütused. On olemas kõikide elusorg. koost., kõige tähtsam element. Teemant –kõvim lood. mineraal , säravam ja hinnaliseim vääriskivi, hea dielektrik. Kasut tehnil eesmärkidel ja juveelidena . Leiukohad: Aaf, India, Venemaa. Puhtaim lood.süsinikuvorm. Ei reag. Hapete ega leelistega, ega sula
2BCl3 + 6H2 Cu - Al B2H6 + HCl 3.2.2.2. Lämmastikuga: NITRIID BN Taval. ting.-s püsiv grafiiditaoline (kuid valget värvi) α-BN, kõrg. to-del α-BN → ß-BN ja γ-BN (kõvaduselt lähedased teemantile). α-BN saadakse taval. 2000ºC B2O3 + 2NH3 2BN + 3H2O γ -BN saadakse α -vormist taval. lööklainelise survega rõhul p›13 GPa (1GPa = 109 Pa; taval. õhurõhk ca 1,01( 105 Pa). Sarnaneb protsessiga grafiit → teemant Kasut.: α -BN: kõrgtulekindlad materjalid kuumuskindlad kiud kuivmääre (“valge grafiit”) pooljuhi või dielektrikuna ß-BN ja γ-BN: ülitugevad abrasiivmaterjalid (struktuur sarnaneb teemantile, kuid tugevuselt ületab selle) 3.2.2.3. Oksiidid ja karbiidid Oksiididest levinuim (tähtsaim) B2O3 diboortrioksiid värvitu kristallil. või klaasjas aine
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
· Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi p�
raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
