kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 7 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.3.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.3.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel
saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid 1.4. TÖÖKÄIK 1.4.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.4.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.4.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.4.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku
mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja. Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid. 8 1.3. Töökäik 1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega. 1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm. 1.3.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool. 1.3.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. 3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega
2 õhk 4 12 7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Katses kasutatavad ained 1. Ammoniaagi kontsentreeritud lahus 25 %, tihedus 0,91 g/cm3 2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett 2. Avasime torustikul ventiili ja pumpasime valmistatud ammoniaagilahus pumbaga survepaaki
2 õhk 4 12 7 8 Joonis 2. Katseseadme skeem. 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Töö käik AMMONIAAGI VESILAHUSE VALMISTAMINE JA AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Valmistatakse 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett. Lahuse kontsentratsioon määratakse 20
Tugeva soojuse eraldumise tõ ttu ei tohi kasutada survevoolikuna plastiktorusid. Kuna kompressori tö ö tamisel kompressori metallosad kuumenevad, ei tohi neid paljaste 9 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 kä tega puutuda. Kompressori õ hku ei tohi sisse hingata ega suunata õ hujuga inimeste pool. Kompressori teisaldamisel tuleb survepaak rõ hu alt vabastada. 13. TELFERI KASUTAMINE Töötades telferiga: - töötada ainult nende tôsteseadmetega, mida olete tundma ôppinud ja mille kasutamiseks teil on luba iseseisvalt töötada - vaadata järele, et teisaldatav raskus on kindlalt konksule kinnitatud - mitte tôsta suuremakaalulisi raskusi, kui on märgitud telferil. Kahtluse korral küsida vahetult ülemuselt tôstetava raskuse kaalu
Summeerimislüli xv=xs1+xs2+xs3+..... Xv = Xs1+Xs2+.. 15. Reguleerimisobjektide omadused. Staatilised ja astaatilised reguleerimisobjektid. Hilistumisega objektid. Keerulised reguleerimisobjektid. Tööstuslikke reguleerimisobjekte on väga palju. Osa neist on lihtsad iseseisvad seadmed, näiteks nivooregulaatoriga survepaak. Osa on väga keerukad seadmed, näiteks katelagregaadid. Osadel seadmetel on mitu regulaatorit, mis reguleerivad erinevaid parameetreid. Vaatamata suurele mitmekesisusele võib kõiki reguleerimisobjekte vaadelda nende sisendisse antavate signaalide muunduritena. 24 Varem vaadeldud mudelid, tüüplülid, võimendustegurid, ülekandefunktsioonid jne.
93) Kesksurve värvimisseade Seadmete komplekt koosneb kompressorist, õhuvoolikutest, värvipulverisaatorist koos selle all või kohal paikneva värvinõuga või eraldi surveanumast koos värviga. 94) Madalsurve värvimisseade Madalsurveseadmeid kasutatakse 0.3...0,6 bar rõhuga soojendatud õhku värvi, kruntvärvide ja pahtli kandmiseks detailidele. Nad koosnevad turboõhupuhurist, värvipüstolist, ühendusvoolikutest, värvi etteandmise seadmest (ise pealevoolav paak püstolil või survepaak) ning toitekaablist. Värvijoa ümber moodustub kaitsev õhumantel, mis hoiab värvitolmu koos. Värv jõuab värvitavale pinnale ega lenda laiali, andes minimaalselt kõrvalpritsmeid. See säästab värvi ja annab puhta töökeskkonna. Tööks sobivad metalli-, ukse ja aknavärvid, lateksvärvid, kõvendiga värvid, peitsid, immutusvahendid, helvestega dekoratiivvärvid, kiudainesisaldusega värvid. Madalsurvevärvimise eelised käsitsitöö ees · Mitmekordselt kiirem töö
annaabi.ee 
