• Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees) • Glatsiofluviaalsed mõhnad • Glatsiofluviaalsed deltad
See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
· Maade niisutamine · Hüdrotehniline ehitus · Põhjavee kaitse. Põhjavee kaitstus ennekõike reostuse eest sõltub sellest kui pika teekonna peab reoaine läbima enne kui ta põhjavette jõuab. Pinnasevee puhul siis aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest. Olulised on nii filtratsiooniomadused kui ka kivimosakeste keemilised ja füüsikalised omadused. Mida paksem on aeratsioonivöö ja mida suurem on selle savisisaldus, seda paremini on pinnasevesi kaitstud. Kuna survelised põhjaveed toituvad pinnasevetest. Siis oleneb lõppude lõpuks nendegi kaitstus pinnasevee kaitstusest. Pumpamine tähendab veetasemete alanemist. Kui möödunud sajandi alguses tõusis Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see mitukümmend meetrit allpool. Kardetakse merevee sissetungi põhjavette. Seda on juhtunud mitmel pool saartel ja läänerannikul. Intensiivne maaparandus ja soode kuivendamine on samuti alandanud veepinda ja
19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid.
Kuhjevormid Moreentasandikud moreenist koosnevad kuhjelised pinnavormid, mida katab liivsavine või saviliivane pinnakate. Künklik moreenreljeef Koosneb moreenküngastest ja küngastikkudest. Koosneb peale moreeni ka teistest jääaja setetest (liiv, kruus, savi). Moreenkünkad on madalamad ja lamedama kui mõhnad. Otsamoreenid Liustiku serva ees kuhjunud piklikke positiivseid pinnavorme nim. otsamoreenideks. Alla 15m aga pikkus kohati kümneid km. Survelised kokkulükatud väga erinevatest setetest Kuhjelised moodustunud jää sulamise ja juurdetuleku tasakaalu olukorrast 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. Jagunevad oma olemuselt kahte suurde gruppi 1. Liustikujõetekkelised kuhjevormid ja kulutusvormid 2. Jääjärvetekkelised Valdavalt liustikuvälised ja kuhjevormid. Oosid ehk vallseljakud On kujunenud liustiku avalõhedes ning koosneb mandrijää sulamisvee setteist
selgeilmelisi künkaid ja kühme. b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga paralleelselt. Nende mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast meetrist kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria - proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Otsamoreene liigitatakse: a - survelised otsamoreenid. Teke - edasitungiv aktiivse jää serv lükkab enda ees kivimimaterjali positiivseks pinnavormiks. Sealjuures surub liustik kokku igasugust materjali, mis ta teele satub nii vanemaid moreene, gfl, lgl setteid. Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud. b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena
-esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud
vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit) Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ülesehitatud, on Tavaliselt surveline ja heade omadustega. Kvaternaarist varasemad setted 7) Ülemdevoni põhjaveekiht.- ülemdevoni karbonaatsed kivimid, paksus kuni 25 km, kaetud kvaternaarsete setetega, väike nurk Kagu-Eestis, veejuhtivus sõltub kivimite lõhelisusest, veed nii survelised kui vabapinnalised, kohaliku tähtsusega (talud) 8) Kesk-devoni põhjaveekiht- Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jook- seb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks.
väike veeläbilaskvus, turba vajumine, torude ja filtri ummistumine, rauaooker, maapinna nõrk kandevõime, kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Seega on vaja rakendada rida täiendavaid abinõusid ja tehnoloogiaid, mis muudavad kokkuvõttes ehituse kalliks. Täiendavateks abinõudeks võivad olla: Eelkuivendus, mahulised filtermaterjalid, kasutada suuremaid pilusid, survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed, väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaa(iga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Pinnavee eemaldamine - maapinna tasandamise ja profileerimisvajadus - kaevikute täitmine
· turba vajumine · torude ja filtri ummistumine · rauaooker · maapinna nõrk kandevõime · kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Seega on vaja rakendada rida täiendavaid abinõusid ja tehnoloogiaid, mis muudavad kokkuvõttes ehituse kalliks. Täiendavateks abinõudeks võivad olla: · eelkuivendus · mahulised filtermaterjalid · kasutada suuremaid pilusid · survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed · väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaaziga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda 44)Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemid drenaazikuivenduse rajamisel: · pinnase deformatsioonid vee liikumisel, pinnase kandumine torusse · nõlva ja kaeviku varisemine Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes on torude ummistumine pinnaseosakestega.
-toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud
· Väikevormid (jääkriimud, hõõrdelohud) pinnavormi mõttes me neid eriti ei näe · Voored kujunenud liustikujää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel. Eestile väga tüüpilised. Voorte asendid (?) näitavad jää liikumise suunda. Vooremaal on voorestik kõige klassikalisem näide. Liustiku serva tagune. Üksikuid voore on väga harva, pigem moodustavad rühmi. · Otsamoreeniud kujunenud liustiku serva ees, tihti survelised. Jaotatakse survelisteks ja mittesurvelisteks. · Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel, Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus). Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja pinnamoega
annaabi.ee 
