Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides, liiga palju on kordi, kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid ühesõnaga nõrgaks. Arvatavasti just selliste olukordade tõttu on keegi tark mõelnud
kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära teeninud, nähes nii palju vaeva ja tehes niivõrd palju tööd selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam. Nagu ütleb ka kiri Tartu Kommertsgümnaasiumis: "Haridus on aare ja töö on võtmeks tema poole." Selge on ka see, et palju oleneb sellest, kuidas inimene ise püüab ja mida ta tahab. Püüdes niivõrd kõvasti, nagu seda teeb enamus inimesi, on ka tulevik helgem. Väga palju mõjutab inimese püüdlikkust tema kasvatus, niiöelda "lastetuba". Kui ikka inimest on
Edasi hargneb lahti veelgi kentsakamate sündmuste rada. Juhuste kokku langemisel satuvad arhitektide juurde habemikud sakslased Müller (Mait Malmsten) ja Bock (Guido Kangur), kes teevad ettepaneku Revalisse suursugune teatrimaja kavandada. Meestele ei ole pakkumine päris meelt mööda ja nad plaanivad sellest loobuda, kuid nende teele satub järjest pealetükkivaid eestlasi, kõik muidugi Ennud ja Ened, kes usuvad surmkindlalt, et just need kaks meest Eestisse teatrit kavandama sõidavad. Samuti teavad nad rääkida, et tegelikult kuulub maja lõpuks ikkagi eestlastele. Müürid pole olulised, vaid sisu, millega ruum nende vahel täidetakse. Bubõr on iseloomult alandlik mees, kellel on suured raskused käreda abikaasaga (Elina Reinold). Nimelt võtab naise võimukus kogu tema otsustusvõime ja nõrk karakter ei saa vastu naiselikule kavalusele ja manipuleerimisele
probleemidele vastu ja ära kaota lootust, et kuskilt tuleb abi!“ Luuletus kõneleb, et probleemid ja raskused tungivad inimese sisse ning väljapääsu vist nagu ei olekski – „Torm peksb mind nagu merd, koju vist enam ei saagi, kinnised väravad paiskuvad äkki lahti...“. Lootus oleks nagu kadunud – „...lammutage lammutage mu lootuse madalat laudaeda, madalat ja mereripsmetest märga...“. Kuid samas lõpuks autor ikkagi ütleb, et lootust ta ei kaota vaid seisab raskustele surmkindlalt vastu – „... ootan ikka veel õlad paigal nagu kaljud...“. Ehinit peetakse kaasaja üheks populaarseimaks luuletajaks, kuid vaatamata sellele on Ehini ka varaseima luulekunsti edasikandja nagu ütles Mihkel Kaevats: „Ehini looming kannab edasi ja säilitab teadlikult vana traditsiooni, vanamoodi luuletamise ja olemise kunsti.“ Siit tuleneb ka kohati vanamoodne sõnavara, näiteks sõnad “säng" ja “paast,” mis olid vanasti rohkem levinud kui tänapäeval.
Vaimsed väärtused vajavad oma arenguks teisi inimesi ja seega mingil määral ka religioosset vormi. Siinkohal kehtib see ma arvan ükskõik milliste vaimsete väärtuste kohta- vaimne väärtus pole see, mida enesele hoida, vaid neid jagatakse teiste inimestega ja erinevalt materiaalsetest väärtustest vaimsed väärtused jagamisel jagajal ei vähene, vaid kasvavad ja kinnistuvad. Seega ma usun, et vaimsed väärtused, nende kasv ja omandamine on ikkagi üks religiooni osa ja surmkindlalt väita, et usk jätaks inimesi vaimsetest rikkustest ilma on veidi liialdav. Inimese usk on otsing. Ja kui inimene otsib või pürgib millegi poole, siis ta on isegi nagu sunnitud enda poolt end täiendama, ja uskliku jaoks ma arvan ongi eelkõige tähtsad vaimsed väärtused. Küll aga olen ma nõus sellega, et religioossuse teatud vormid, dogmad või teatud rituaalid või kui inimene on need pimedalt vastu võtnud ja neid järgib(ilma et ta
pole pärast liimimist enam vaja lõigata. Kui tegemist on varem tapeeditud pindadega, siis tuleb esimene tapeedikiht maha võtta. Kui alumine kiht on lahti, tuleb ka see maha võtta. Seejärel lihvi seinad liivapaberiga üle ning puhasta tolmust tolmuimeja ja niiske lapiga. Augud paranda pahtliga ja pintselda seinad üle kas liimilahuse või värviga, kata tugevalt lahjendatud niiskustõkkega. Niiskustõket mõned asjatundjad viimasel ajal küll ei soovita. Mida peab tapeetimisel aga surmkindlalt silmas pidama, on see, et ruumis poleks tuuletõmbust, muidu hakkavad paanid lahti kooruma. Kui selle reegli vastu eksida, siis tuleb hakata tapeeti järgmisel päeval uuesti seina panema! Vinüültapeetide odavamad variandid kipuvad venima, seetõttu ei tohi neid liiga palju niisutada. Pärast ei pruugi muster kokku minna. Ükskõik kui ettevaatlikult ja korralikult tööd ka ei tee, võib tapeedile ikka sattuda mõni kiuslik liimiplekk. Liimiplekkide
ise väga suletuks. Pigem oli ta hea kuulaja, kui jutukas lobiseja. Ta rääkis meelsasti rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal sündinud Astrid Ericssonist tulevikus kirjanik saab. Lapsena oli ta surmkindlalt otsustanud, et ta ei kirjuta elu sees mitte ühtegi raamatut. Nõnda oli ta otsustanud, kuna koolis korrutati talle alailma: "Sinust saab vist küll üks kirjanik." Ta küll ei söandanud pikki aastaid sulepead kätte võtta, ega murdnud oma kunagist otsust, kuid lõppude-lõpuks hakkas siiski pisitasa kirjutama. Enne, kui sündis "Pipi Pikksukk", läks hea hulk aega. 18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu
Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks ilustusteks olid nendes peale portaalilõvide puust sambad, mis hoidsid ülal lameda katuse ettenihutatud osa; need sambad oli asetatud skulptuuridega ehitud soklitesse. On huvitav, et hetiidi linnade varemetes pole arheoloogidel õnnestunud avastada avaraid hoonestamata kohti, mida võiks surmkindlalt väljakuteks pidada. Kuid väga raske on muidugi kujutleda linna ilma väljakuta: lõpuks jõudsid arheoloogid koostöös filoloogidega järeldusele, et selleks paigaks, kuhu koondus hetiidi linna "avalik elu", oli ilmselt suur õu väravate vahel. Iga kindlustatud hetiidi linna ees kõrgusid ettenihutatud tornid, mille vahel paiknes väga iseloomulik väljavenitatud ellipsi kujulist poolkaart meenutav värav. Tornide ja peavärava vaheline
Rohunõlvadel taevasse tõusmine on sama katsumus kui kaljuronimine. Meid paluti vaadata ka kaunist kanjonit, mida pererahvas eksponeeris oma perepiltide peal, ent söandasime leebelt keelduda, lootes pererahvast mitte solvata. Lahkusime sügavate kummarduste ja gracies-sõnadega. Rännak kulges läbi Pestera ja Mocieiu de Jos`i külade Brani poole. Imekenad vaated, siit ammutas surmkindlalt Navitrolla oma piltidele inspiratsiooni! Kosutada sai kollaste ploomidega ja külma jõeveega. Kohustuslik sokolaad oli igaühel põuetaskus, et siis aeg- ajalt kaaslastega jagada. Brani lähenedes suurenes ka turiste püüdvate plakatite arv,enamus Dracula-teemalised. Üks ööklubi reklaamis Dracula erootilist sõud, oletasime, et Dracula istub laua peal ja näitab oma hambaid. Matka kolmas tähelepanek- lauskmaad seljakottidega läbides lähevad õlad laiemaks ja samm mitmepenikoormaseks.
Nagu sellistel juhtudel ikka kipub olema, on ka “tasakaalustamispoliitika” loonud uue ebavõrdsuse. Näiteks kõikvõimalike vähemuste tööhõive tõstmisele suunatud abinõud USA-s on viinud olukorrani, kus sisuliselt diskrimineeritakse normaalset, tervet, heteroseksuaalset, valget, kristlikku meest. Seevastu lesbilisel, puuetega, islami usku neegrinaisel, kellel on valge mehega laps, on töökoht surmkindlalt garanteeritud. Firma, kellel õnnestub selline harvaesinev persoon tööle värvata, saab lausa uskumatuid soodustusi- dotatsioone-toetusi. USA õelad majandusteemalised anekdoodid pajatavad mustanahalisest juudipäritolu lõunaameeriklasest, kes võib igaühe kohtusse kaevata ja ükskõik mille eest kahjutasu nõuda. Michigani ülikool eelistab vastuvõtul Aafrika, Ladina-Ameerika või indiaani päritolu noori
annaabi.ee 
