Kivikaar läks põlema ja selle sees avanes portaal. Hernehirmutis läks sellest läbi ja kui Merili oli julguse kokku võtnud, järgnes tema ka. Koridor allmaailma Sisseastudes oli nähe ühte suurt ja pikka koridori, mille otsas oli hiiglaslik uks. Kõik koridoris oli tehtud kivist. Merili läks läbi ukse. Saali keskel asus troon, kus oli vana preestrinna skelett ja tema riided, mis lasid surelikel surnutega rääkida. Merili läks riideid võtma, kuid enne kui ta puutuda jõudis, lagunes skelett tuhaks ja riided hüppasid talle kallale. Ta üritas vastu võidelda, kuid kasutult. Lõpuks tuli Hernehirmutis appi ja paari sekundiga muutusid riided tagasi elutuks. Merili lähenes neile ning kätte võttes transformeerusid need tema selga muutes tema uueks preestrinnaks. Tema taga asus uks, mis oli portaal pärismaailma ja surnute riigi vahel.
muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid. Aphrodite Roomalaste Venus. Tema oli armastuse- ja ilujumalanna,vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Müüdi järgi sündis ta merevahust Kythera saarel. Teda on aga kirjeldatud ka kui malbet, jõuetut olendit, keda surelikel polnud tarvis karta. Tema abikaasaks oli enamikes müütides Hephaistos, kes oli lombakas sepatööjumal. Hermes Tema vastandiks oli Mercurius. Tema vanemateks olid Zeus ja Maia. Tema oli eelkõige Zeusi käskjalg, kes ruttas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Ta oli jumalaist kõige targem ja alustas oma karjääri juba 1 päev pärast sündi. Ta oli kaubanduse- ja turujumal ja kaupmeeste kaitsja
rakmed. *Tänapäeval tähendab ka suurt loomingulist inspiratsiooni v lennukat fantaasiat. · Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. · Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, ei lubanud ennast surelikel näha ja põgenesid. · Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, alati hobusesabaga. · Sireen: nad elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole teada, millise välimusega nad olid. · Amatsoonid: Arese ja Harmonia tütred. See rahvas koosnes naistest, kes olid kõik sõdalased
· Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik
· Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik
ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides on ta aga reetlik ja õel ning Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja Tartu Ülikool
nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 9 Hermes (Mercurius)
*Tänapäeval tähendab ka suurt loomingulist inspiratsiooni v lennukat fantaasiat. Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, puhuti hobusekõrvade ja alati hobusesabaga. Lugusid neist pole säilinud, kuid neid kujutati tihti kreeka vaasidel. Sireen: nad elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma. Pole
naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,,Iliase'', kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle. Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes ( Mercurius)
Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga. Oma eetika- ja poliitika-alastes arutlustes käsitleb ta aga tarkust ja hüve-teadmist inimesele saavutatavate asjadena. Kui mõistuslik hingejagu omab tarkust, siis on ta kõik, milleks tal eeldused on, parimal viisil teostanud. Kellegi loomusesse kätketud eelduste parimal viisil teostatus aga kannabki antiik-eetikas nimetust arete. Niisiis, kui mõistuslik hingejagu jõuab tarkuseni, siis on ta omandanud arete.
Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kytheria naeratas." "Iliases jutustati Aphroditest nii nagu ta oleks olnud malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos, lombakas ja inetu sepatööjumal.(Hamilton 1975:27) Hephaistos suutis Olümpose jumalate suureks heameeleks Aphrodite koos Aresega voodis lõksu püüda.(Chaline 2005:37) Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.(Hamilton 1975:27) 10.Hermes
Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda. Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad. Neid hoiti kloostrites või kirikutes, kuigi veelgi uhkem oli mõni reliikvia päris endale saada. Reliikviate juurde korraldati palverännakuid. Üks ketseri liikumine oli katarlus, mis pidas kirikut saatana kätetööks. Katarite arvates lõi Jumal taevariigi ja kõik vaimuliku, Saatan aga kogu maise elu, seega iga sündinud inimene satub Saatana
Iseasi oli aga Jürka mattused. Esiteks ei olnud Jürkal puhast särki kuskil võtta kuid leiti, et tal paar looma, kass ja tütar on, loomad müüdi ära ja saadud tulu läks Jürka mattuste korraldamisse. Küsimusele tuli ka kuhu teda matta, mõned möeldavad paigad oleks olnud Põrgupõhja, kiriku taha kuid siis astusid naised välja Jürka eest ja kirikuõpetaja pidi nõustuma, et kui jumal leides,et see on hea mõte siis ei ole neil kui surelikel midagi siinkohal kosta. Samas rääkis Jürka aksuks ta usk, et on Vanapagan, ja see usk oli tal nii kindel, et miski ei võigutand seda. Jumal seletamatu armunõu ongi see, et ebausu tegi tugevamaks kui usu ja me kõik peaks õppima kuidas uskuda Jürka moodi pimedalt, ilma arutamata. Teiseks suureks dilemmaks oli kes peaks matma Jürka? Ants oleks võibolla kuid see kõikus endislet teadvusest sisse ja välja ning mõmises vahest "Las põleb, las põleb, raha tuleb