50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Iirisdeka
Õppematerjali autor
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühine
POPkunst FOREVER! 10.aprill 2010 10.aprillil käisin kunstimuuseumis KUMU enda vaimu kirgastamas ja harimas.Õnnekombel sattus mu tuttav sellel päeval tööl olema ja ta organiseeris meile tasuta pääsmed, kuid õnn oli ka see ,et ma olin otsustanud minna KUMU-sse just POPkunst Forever eelviimsael päeval, seega nägin ma endajaoks väga huvitavat näitust.Käisin läbi ka ülejäänud 5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(
Näituste retsensioon Mina kahjuks koos klassiga mitte ühelegi muuseumikülastusele ei jõudnud. Küll aga külastasin neid kõik iseseisvalt. Kadrioru kunstimuuseumi külastasin ma 25. aprillil, KUMU 4.aprillil ning Navitrolla galeriid 28.aprillil. Kõiki muuseume külastasin ma elus esimest korda ning ma jäin väga rahule. Kadrioru kunstimuuseumisse sisse astudes oli kohe hoopis teine tunne. Kõik need väikesed detailid lagedes ning juba see loss väljas poolt on täiesti sõnatuks võttev ning tänu Kadrioru kunstimuuseumile sain parema ettekujutuse tunnis õpitust näiteks madalmaade kunsti kohta. Navitrolla töödega olin ma varem juba tutvunud, kuna neid leidub paljudel vihikukaantel ning tal on lihtsalt nii omapärased tööd. Ta tööd on maalitud nii puhaste toonidega ning selgete joontega, tihtipeale on need ka proportsioonist väljas ning kujutavad midagi absurdset nagu näiteks pilvede peal seisvaid pingviine. Minu jaoks on Navitrolla pildid ü
Kadrioru Saksa Gümnaasium Teekond hommikumaale Arvustus Gabriela Kaskmaa TALLINN 2017 Käisin teisel nädalal, peale töö teada saamist Kadrioru kunstimuuseumis näitust "Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju teoseid, mis mind ei kö
Rahu Retsensioon Käisin 14. veebruaril Kuressaare ajamajas vaatamas näitust koos klassikaaslastega. Aega oli vähe ning ootasin eest järjekorset tavalist näitust. Kunstnikuks on Hando Henno, kes on samuti saarlane ning ka ääretult mitmekülgne inimene. Teda huvitab sport, füüsika, bioloogia, matemaatika, ajalugu ja arhitektuur. Hennole on joonistamine lapsest saati meeldinud ning esimese personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud. Ta kirjutas endast, et on teinud väga palju visandeid, et suurematel maalidel täpsust paremini välja tuua ning see on minu arust parim näide sellest. Pildil kujutati merel sõitvat vana purjelaeva. Valgustus
Kadrioru Saksa Gümnaasium Monet2klimt Retsensioon I Karin Brit Liinsoo 10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Klimt maalis enamasti naisekeha. Oscar Claude Monet (14. november 1840 5. de
Lugupeetud kuulajaskond, minu nimi on _____________ ja ma räägin teile teemal ,,Pimedate näitus mida see mulle õpetas?" Küsimused palun esitada pärast kõne lõppu. Külastasin hiljuti AHHAA ,,Pimedate näitust". Esialgu rääkis noor neiu meile, mida see endast kujutab, jagas laiali jalutuskepid ning seletas, kuidas neid kasutada. Kui ta rääkis, et meid ootab ees kolm erinevat ruumi, esimeses park, teises paat ja kolmandas kohvik, siis ei osanud ma ette aimatagi, et tegelik kogemus ette kujutatud kogemusest nii palju erineb. Esimesse ruumi sisenedes tundsin kõigepealt, et lähen natuke endast välja, kuna raske oli harjuda selle pilkase pimedusega ning teadmisega, et pean järgmised pool tundi vähemalt selles ringi liikuma. Taustaks oli käima pandud linnuheli, kompimise abil leidsin üles mõne puu, lille, puidust ukse ning giidi sõnul sinise jalgratta, jala all tundsin pehmet muru, kruusa ning mõnda suuremat kivi. Kusagile oli asetatud ka pink ning p
Näituse retsensioon Andrus Noorhani „Pea laiali otsas läbi linna” 2.novembril külastasin ma näitust nimega „Pea laiali otsas läbi linna”. Tegemist oli fotonäitusega, millega fotograaf tegi kummarduse 1960.-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud. Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina. Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt. Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitänavat. Arvatavasti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid