Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"superintendendi" - 9 õppematerjali

Hercule Poirot-jõulud-kokkuvõte
1
doc

"Hercule Poirot' jõulud" kokkuvõte

Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem raha andma, mis aga kellegile ei meeldi, kuid see pakkus palju nalja Simeonile. Samal ajal helistas ta ka oma advokaadile, teatades soovist muuta oma testamenti järgmisel hommikul esimese asjana. Seda kuuldes on kõik väga imestunud, miks peaks ta seda tahtma teha. Peale arutelu lahkus ta oma tuppa ning märkas, et on kadunud ka temale kuulunud teemandid seifist ning kutsus täpselt kella kaheksaks õhtul enda juurde superintendendi Sugdeni. Täpselt mõned minutid enne tema saabumist ta hoopiski tapeti. Asja saabuvadki uurima superintendent Sugden, kolonel Johnson ning nendega koos ka Hercule Poirot'. Toast ei olnud võimalik mitte kellegil väljuda mõrva sooritamise ajal ega ka pärast seda, sest lärm, mis tekitati, oli liiga suur, aknad olid suletud, peale ühe, millel oli väike vahe sees, kuid seda akent polnud avatud juba mitmeid aastaid ning ka uks oli lukustatud.

Kirjandus → Kirjandus
83 allalaadimist
Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg
5
docx

Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg

ja poliitiline liit. Linnaõigus ­ seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft ­ linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst ­ roomakatoliku kiriku pea. Piiskop ­ on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik. Preester ­ vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Katedraal ­ toom- ehk peakirik Visitatsioon ­ kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Eremiit ­ jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud inimene. 1) Tekkis 5.saj pärast Lääne ­ Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Saaremaa maastik
15
doc

Saaremaa maastik

1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. 3 Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles. Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati. Kuressaare

Ajalugu → Ma ajalugu
19 allalaadimist
16-19 sajand euroopas
15
doc

16-19 sajand euroopas

Christian von Wolff: Tema esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi rajajaks Saksamaal. Ühiskonna aregnuvõimalused peitusid tema arust kodanlikus ettevõtlikkuses.Wolff rõhutas aga eriti töö vajadust. Johann Gottfried von Herder: Ta oli saksa filosoof, kirjanik ja folklorist. Johann Gottfried sündis Ida- Preisimaal. Tal tekkisid sidemed Balti valgustajatega. Siiski viisid tema reisid teda Pariisi, kus sai luterliku kiriku superintendendi koha. (1744 ­ 1803) Sõjandus Maailma ajalugu on paljuski sõdade ja nendega kaasnevate sündmuste ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intelektuaalset arengut. Sõdu on peetud ühiskonna normaalseks ja vältimatuks osaks. Sõdu peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Muudel juhtudel peeti sõdu põjendamatuteks ja ebaõiglasteks.

Ajalugu → Ajalugu
114 allalaadimist
Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
20
pdf

Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis

Tekkisid esimesed ettepanekud uue kooli rajamisest, mis kahjuks jäid ainult ideeks. Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole. Raad pöördus kirjaga Martin Lutheri poole, et ta soovitaks oma õpilast Heinrich Bock Hamelnisti Tallinna superintendendi ametisse. Hamelnist ei olnud selleks ametiks valmis ning Luther soovitas linna kulul noormehi stipendiaatidena välja õpetada. Stipendiumite ja muude toetuste jagamine toimus Tallinna ühislaeka varadest. Lisaks ühislaekale asutati Tallinnas 1549. a. veel preestrilaegas, mis kujunes Tallinna pastorite, köstrite ja kooliõpetajate ühenduseks. Tallinna ühislaeka baasil ja preestrilaeka võimalikul initsiatiivil loodi 1552. a. eraldiseisev vaeste koolipoiste institutsioon.

Teoloogia → Eesti vana usk
37 allalaadimist
Eesti Kultuurilugu
29
doc

Eesti Kultuurilugu

lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon ­ Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud ­ 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller ­ sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
68 allalaadimist
Eesti kultuuri ajalugu
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Aadlikud olid selle vastu. Aadlikud tajusid selles ohtu iseendile ­ talurahva liigse harituse tagajärjel võivad tekkida rahutused. Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes. Uus seadus nägi ette, et igasse kihelkonda ehitati kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi

Ajalugu → Ajalugu
276 allalaadimist
Nimetu
64
rtf

Nimetu

1583 a Pljussa relvarahu sõlmimine, sellega saab Eestimaal kirikuelu üles ehitama hakata. Puudus maj baas, kirikumaad olid ära kaot, puuduvad igasugused finantsid. II asi oli vaimulikeelu ise. Inimesed olid täiesti võõrdnunud jumalasõnast. 1583 Juhhan III määrab ametisse uue piiskopi, 10 a pole piiskoppi olnud, uueks saab Christian Aqriacalu.Hakkab energiliselt tööle, pääratakse tln piiskopiks ja haapsalu administraatoriks ( tln superintendendi vüim laienes viru, harju ja järvamaale). Pm oleks siin pidanud kehtima katolik liturgia, kuid Juhhan III jäi leseks, uueks naiseks oli Camilla Birke, kes oli luterlane- uues arusaamad. liturgia juurutamist ei tule, kultiveeritakse siin evangeelset usku. 84 a on ta kohal, saabumise hetkel saatis oma nn karjasekirja neljale maakonnale. Tavi Dulher ja Agricola hakkasid kirikuid visiteerima Probleemideks on kirikute ülesehitamine ja vaiimulike kohtade täitmine

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Nii Rootsis kui Taanis pingestunud sisesuhted lõid soodsa pinna reformatsiooni levikuks. Kogu Skandinaavias pääses võidule luterlus. Rootsis, kus katoliku kirik oli seisnud Kalmari unioonist lahkulöömise vastu, otsustas 1527. aasta Västeråsi riigipäev kogu Rootsi maavaldusest viiendiku hõlmava kirikumaa võõrandada kuningale, kes läänistas selle edasi aadlile. Kuningast sai Rootsi kirikupea, kiriku vaimulik valitsemine läks kuninga nimetatud superintendendi kätte. Vennad Laurentsius ja Olaus Petri alustasid Piibli rootsi keelde tõlkimist, võttes aluseks Martin Lutheri saksakeelse tõlke. Tervikuna ilmus Piibel rootsi keeles 1541. aastal. Rootsist laienes reformatsioon edasi Soome. Mikael Agricola avaldas Lutheri ja Petri tõlgete alusel 1548 soomekeelse Uue Testamendi. Rootsile sarnane areng toimus Taanis. Et 1530. aastal vastu võetud Kopenhaageni usutunnistus

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun