10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Serial
Õppematerjali autor
Loen välja, et elasin vägagi mõttetut elu. Enam ei loe. Miski vist. *** Mäe peal muheleb mees. Kolm minutit hiljem enam ei muhele. Suusad: x taalrit. Kirst: y lepalehte. Nutavad päranduse pärast. [K. M. Sinijärv, Looming 9, 2003] Luule analüüs leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed leevikesed uh! See on minu jaoks kõige kummalisem ja hämmastavapanevaim luuletus, mida ma lugenud olen. Kuid mulle meeldib see, sest sellel on oma stiil ja samas ka see meeldib mulle, et see pole "tavaline" luuletus. Karl Martin Sinijärv on julgenud eksperimenteerida ning on selle tulemusel kirjutanud väga lihtsa aga samas hea luuletuse, mis justkui polekst tegelikult luuletus, vaid ühe sõna pidev kordamine. Minu jaoks on see väga julge ja geniaalne lähenemine luulele. laske ometi nõukogude luulel õitseda siis ta ju närtsib kiiremini
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda. Nad istuvad diivanile ja vaatavad telekat. Tüdruk istub nende vahele. Ema ja vennad vaatavad telekat tüdruk vaatab aga kaugustesse edasi. V: ,, Ma ei tea kust selline komme on tulnud
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade vaheldumisest, kriitikute posit
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult! Jätsin koitand sängirahked, Lasen tulist hundisörki, majalised kurilahked,
veel sada aastat · Armastatud inimene ja solvavad sõnad ei unune iial · Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. · Sinu aeg on piiratud, nii et ära raiska seda kellegi teise elu elades · Keegi ... Kuskil unistab sinu naeratusest ja samalajal mõtleb sinust. Mõtleb , et elu on väärt . Nii , ükskõik millal sa oled üksiklane ja nukker.Jäta meelde , et see on tõsi , Keegi ... Kuskil , mõtleb sinust · Leia keset oma sünnipäeva lõbu ja kära mõni vaikne hetk, et vaadata tagasi möödunud aastale ja tunda uhkust kõige üle, mida sa tegid · A failing love is like desperately hanging on to something precious; not wanting to give up, but your hands feel the pain. And, when you finally let go, you're free from any pain, but your hands are empty · Sa pole nagu teised .. Sa oled eriline ! · Mis juhtub, kui muinasjutt ja tõeline maailm põrkuvad
AUGUST GAILIT ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Päritolu Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid