· Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena: · kasvasid järsult riigi tulud · kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate) · halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted · Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord
tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei tähendanud mõisaomanikule mitte midagi muud kui seda, et ta pidi nüüdsest alates maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased. Kui vaadata Rootsi tegevust talupoja silmade läbi, siis ma leian, et selline tegevus näitas eestlastele, et aadlike mõjuvõim enam ei maksagi siin maal nii palju, mis kindlasti julgustas neid. 1645. aastal fikseeris Gustav Oxenstierna sunnimaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus
9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja
Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda, see ei õnnestunud kuna Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. 12)Mis vahe on rahvuslikul liikumisel ja ärkamisajal? Rahvuslik liikumine on rahvusriigi loomist taotlev üksus Ärkamisaeg on ajajärk ajaloos, mil algas kirjas rahvuse teadustamine. 13)Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) Sunnimaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra parandamine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased 14)Iseloomustage J.V.Jannseni, J.Hurda ja C.R.Jakobsoni peamisi seisukohti ja ettevõtmisi? J.V. Jansen Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele
Rahvusliku liikumise tähtsus lk 7 Rahvusliku liikumise eeldused... Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu püüdis teha. Selle eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Rahvusliku liikumise peamisteks eeldusteks olid talu- poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsuse kujunemine ning esimese Eesti haritlaste põlvkonna kujunemine. Rahvusliku liikumise eesmärgid... Rahvusliku liikumise peamisteks eesmärkideks olid eelkõige rahva kultuuri- harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine
Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased. Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas
talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks
mõisnike ja ise nad sellest kahjuks suurt kasumit ei saanud. Miinusteks oli kindlasti veel sunnimaisus ja kohustuste aina kiirem suurenemine, kuigi see isegi ei olnud kõige halvem, kuna selle viimase asja juures oli ka positiivne pool. Neile seati kindlad koormised vastavalt talu majanduslikule seisule, ehk kui talupojad kasvatasid rohkem vilja, ei pidanud nad kartma seda, et mida rohkem nad korjavad, seda rohkem peavad ka ära andma. Sunnimaisuse kohta võiks välja tuua näiteks selle, et neile anti siiski pidevalt lootust, et nad võivad vabaks saada, kuna sunnimaisus oli juba Rootsis ära kaotatud, siis neil oli ka sellesse usku, et nii võib juhtuda ka Eestis. Seda, kas Rootsi aeg oli aadlikele pigem hea või pigem halb ei oska ma isegi öelda. Nende jaoks oli see vist stabiilselt sama nagu varasemgi aeg. Kuigi reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad, nad küll võisid seal edasi elada, kuid olid seal
mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt
põlluharimise arendamine. Vilja võib müüa kui mõisale maksud makstud, kuid hiljem võis müüa aind mõisale. Kehtestati ehituskoormised et rajada kindluseid ja linnu. Teotööd: nädalarakmetegu (oma varustus), jalategu (varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts. Linnadel oma valitsusorgan, ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid
" XVII sajandil oli veel tegemist perioodiga, mil vähemalt osa talupoegi nägi ristiusus ,,võõrast maagiat" ja selle vastu võitles. Talupoegi maeti veel kalmetesse ning kui politseivõimud andsid inimesi kohtutesse ja nõidu põletati, käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas. Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite formuleeringud ei jäta kahtlust, et tegemist polnud katoliku usu taaselustamisega, vaid mingite ristiusueelsete rituaalsete talitlusetega. Rootsi võimud, balti aadel ja baltisaksa luterlik kirik asusid püha innuga seda vastupanu murdma. Eesti alale iseloomulikuks võib lugeda asjaolu, et luterliku ideoloogia ägeda propageerimise ja
1. Talupojad mõisnike omandiks ( leieigen, homines proprii und coloni glebae adscripti) 2. Talupojad pärus- ja omandiõigustest ilma jäetud. Kõik talud, põllud ja heinamaad pidid kuuluma mõisnikule 3. Kojhustus maksta andameid ja piiramatud teotööd 4. Sunnismaisus. 1616 a korraldusega 1646 a võttis Rootsi valitsus Vorpommeri puhul kasutusele. Meiliusarutles pikalt sunnismaisuse üle ja täielikku õigust sunnimaisuse osas ei ole. Kommenteeris juhtumeid,kus mõisnik kohtles julmalt tp. Pommer omandas kõige madalama astme. Ppommeris kaot pärisorjus 1806 a samas rütmis nagu mujal Ida-Euroopas-Pommer hea alternatiiv, et kui Eesti oleks jäänud Rootsi võimu alla, siis oleks ilmselt ka seal pärisorjus alles jäetud niikaua nagu see Ida-Elbe regioonis oli . Alates 15 saj lõpus viidi Taanis sunnismaisus sisse (?!). Schlewig Holstei jäi Ida-Elbe regiooni , eriti just Holstein. Pärisorjus Venemaal
annaabi.ee 
