põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel • Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 124 lg 1) • Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras (PS § 124 lg 2) Riigikaitse juhtimine • Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi
· erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja muu taolisega. · tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt. Maksud ja koormised Tuleb kahest seadusest: 1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel Trahvid on rahalised, erinevalt maksust on trahvi peamine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastastest tegevustest või korduvatest rikkumistest. Riigilõiv, maksja saab midagi vastu, kas mingid dokumendid või talle osutatakse mingit teenust. Printsiibid: kuluprintsiip ja ekvivalendiprintsiip
Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse.
riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid
Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 2. Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus. Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine. 3. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida, mõjutada isikut lõpetama
staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiaktid, nt.põhikiri, põhimäärus). Punkt 2.1 Üldaktid Mõistete ja terminite seose osas: üldakt=normatiivakt=õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadusetud. Üldaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1. nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt. riigikaitseliste sundkoormiste seaduse §24 lõikes 2 on sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19: õigisvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlusedlahendatakse kohtu korras); 2. üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja
KINDLUSTUS RIIGILÕIV SUND- KINDLUSTUS Ringis välja toodu koormiste tunnused, eesmärgid ja nende erinevused maksudest: 1) KOORMIS kitsamas tähenduses on mitterahalise iseloomuga nõue. a. Üks koormise tekke alus tuleneb riigikaitseliste sundkoormiste seadusest, milles on ettenähtud sundkoormised sõjaolukorra puhul ning need seisnevad vara sundvõõrandamises (näiteks sundmajutus, sundtransport). b. Teine sundkoormise tekkimise võimalus on eriolukorra seaduse alusel (katastroofid, loodusõnnetused, tulekahjud). Selle seaduse alusel võib inimesi rakendada kohustuslikel töödel (pääste- ja heaolukorratööd näiteks Pärnu uputuse korral planeeriti seda rakendada kuid ei olnudvajalik)
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 11.2. Riigikaitsekohustus ja selle sisu PS § 124 Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti kodaniku üldine põhisseaduslik kohustus. See on suunatud riigi eksistentsi tagamisele. Osalemine kaitseväelasena või muul viisil (riigikaitseliste sundkoormiste seadus) Vt ka PS § 54 Kaitseväeteenistuskohustus. Meessoost isikutele: 1)Väljaõppekohustus (ajateenistus, osavõtt õppekogunemistest) 2)Sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistus kaitsetegevuses osalemine Vabatahtlik teenistus kaitseväes - lepinguline teenistus 11.3. Vabariigi President riigikaitse kõrgema juhina: 1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja
kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiakti nt põhikiri, põhimäärus); Üldaktid Üldakt= normatiivakt= õigusloovakt Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1) Nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt riigikaitseliste sundkoormiste seaduses, veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga); 2) Üldnormi käitumiseeskiri on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud), niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse,
Mõistete ja terminite seose osas: üldakt = normatiivakt = õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi 1 legislatiivaktid on seadused (legislatuuri ehk seaduseandja - parlamendi - legislatiivaktid). Üldaktide iseloomulikud põhitunnused on, et: 1) nad sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 24 lõikes 2 on sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seadus (ORAS) § 19: õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtu korras); 2) üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on reeglina impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks,
annaabi.ee 
