Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi "Pühad sümfooniad". Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia"
lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,
Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer. Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines. Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte. Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga.
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses.
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul''
vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi, soololaulud ja sümfooniline poeem. 2. Heliloojad 1) Franz Schubert (1797—1828) Pärit Austriast, Viinist. • esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse — millel oli läbiv peategelane ja sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e
mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja · Lühinägelik · Magas prillidega · Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule · Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada. · Oli haige · Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik · Esimene helilooja, kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süzeeline arendus · 1823 ,,Ilus möldrineiu" 1827 ,,Talvine teekond" ROBERT SCHUMANN (1810-1856) · Kirjutas 7-aastaselt esimese sümfoonia · Sündinud Saksa linnas Leibsik, kuhu 1828 oma ema ja hooldaja soovil läks õigusteadust õppima · Leidis klaveriõpetaja Friedrich Wiek'i, kelle tütar Clara sai Roberti naiseks
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt.............................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap..............................................................................................................
Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist (st tihti nende sidumist neile olemuslikult võõra harmooniaga), vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või
Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet,
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja
loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas visati välja tänavamuusik, muusikaõpetaja Nicola Porpora teener Morzini kapellmeister sai kuulsaks WOLFGANG AMADEUS MOZART austria helilooja viini klassikute esindaja üle 600 teose (41 sümfooniat)
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik"
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama.
" (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg. Loodusrahvaste On lihtne 1 häälne.Meloodia muusika. ( 3sajand enne on sageli korduv.Suur roll on XXXXXX XXXXXX kristust) rütmil
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma
pikemaks ajaks.1719.a.rajas Londoni koorekiht ooperiteatriteatri "Royal Academy of music. Teatri muusikaliseks juhiks sai Händel. Ooperiettevõtet saatis algul edu, kuid peagi ületasid kulud sissetulekuid. "Royal Academy of Music" elas üle kaks pankrotti, peale kolmandat pankrotti lõpetas ettevõte töö. Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök- teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes.Nüüdsest pühendus Händel oratooriumide kirjutamisele.Kuulsamad nendest:"Saul", "Iisrael Egiptuses", "Simson" ja menuoratoorium "MESSIAS".Võib arvata,et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas.Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.a.14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saa- tel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. 14)JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750
Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium Barokiajastu instrumentaalmuusika. 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures. Sonaat- koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. Arcangelo Corelli(1653-1713) 2 Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, eelduseks triost suurem koosseis. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole lisatud suurem ansambel, suurimmeister Arcangelo Corelli. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kuulsaim looja Antonio Vivaldi (1678-1741) Süit- instrumentaalmuusika vorm
,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice..
..........................................11 Kokkuvõtteks Heino Ellerist ............................................................................12 Kasutatud allikad .........................................................................................13 2 Sissejuhatus Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul -- talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand. Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt -- rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus, õigemini nägemus sellest, teiselt poolt.
2. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. 5.Gregooriuse laul. Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti (liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud) Liturgilised tekstid on mõeldud jumalateenistuse, palvuste või rituaalse talituse jaoks- nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks) Igasugune mitmehäälsus on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus
SONAAT-ALLEGRO VORM Muusikateose vormi määrab ära see, milline on muusikaline materjal, kas see kordub või muutub. Ja kuidas muutub/kordub. Kui juba õpitud muusikavorme kolmeosalist muusikavormi, rondot ja variatsioonivormi kasutavad heliloojad mitmeosaliste muusikavormide II, III ja IV osa vormina, siis nende samade mitmeosaliste muusikavormide I osa kirjutatakse tavaliselt SONAAT-ALLEGRO vormis. Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT,
rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes.
OLI OOPERI REFORMAATOR! Ta kirjutas üle 100 ooperi neist 6 olid reformatsioni ooperid. Reformatsioon seisnes: *Ooper peab olema muusikaline draama. *Avamäng peab olema ettevalmistuseks ooperile ja peegeldama sisu. *Ooper peab väljendama tundeid ja olema emotsonaalne. *Sündmustik peab olema dramaatiliselt pingestatud. *Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel. Kõige tuntuim reformiooper: "Orpheus ja Euridyke" Franze Joseph Haydn (1732 1809) *Ta on Austria helilooja. Ta on sümfoonilse muusika isa. *Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav Looming: Ta on kirjutanu 180 sümfooniat("Kana sümfoonia", "Karu sümfoonia", "Üllatus sümfoonia "Kella sümfoonia", "Lahkumis sümfoonia") 15 kammerteost, 30 ooperit oratooriumid "Loomine"(räägib maailma loomisest) "Aastaajad"( Räägib talupojatöödest erinevatel aasta aegadel)
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai
õ.a. 1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks noort Beethovenit: Kaspar Anton Carl ja Nicolaus Johann. Isa pani pisikese Ludwigi tegelema muusikaga: avastanud poja ebatavalise ande, käsutas ta lapse tundideks klavessiini taha. Beethoven seeniorile ei andnud rahu väikese Mozarti kuulsus ning seepärast sundis ta õnnetut poissi harjutama seitse-kaheksa tundi päevas. Mõnikord kargas talle
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
