Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Kahe puuliigi hooldamine Referaat Juhendaja: Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord ÄÄDIKAPUU EHK HARILIK SUMAHH.........................................................................................3 SIBERI KONTPUU.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6
Sokolaad - kakaoubadest ja suhkrust koosnev maiustus; sokolaadist ja piimast, koorest või veest keedetud jook (kakaopulbrist tehtud jook on kakao). Z Zabaglione - Itaalia magustoit - vesivanni kohal vahustatud munakollased, Marsala vein ja suhkur. Traditsiooniline zabaglione valmistatakse vahetult enne serveerimist Zaatar - Israelis ja Araabiamaades liha ja leiva maitsestamiseks kasutatav maitseainesegu. Koostisesse kuuluvad sumahh, seesamiseemned ja aed-liivatee Z Zelatiin - (liimaine) on loomne toiduaine, mis on enamasti valmistatud kollageenirikkast materjalist (nt veise- või seakondid, kõõlused, kõhred). Zensenn - ravimtaim. Populaarne afrodisiakum Aasias. Zensennijuurt kasutatakse ka energiajookide koostises. Koreas on populaarne Samgyetang-supp Zelee tarretis Zeleerima tarretama Zeleesuhkur - sisaldab pektiini. Segades vee või mahlaga tekib zelee. T Tabacco vürtsikas tsillikaste
Puu võra- Lehed- vahelduvad, kolmetised, liitlehtedega Õied- väikesed, neljatised kuni viietised, kännastes Viljad- lamedad, meenutavad jalakaliste vilju PARUKAPUU Cotinus Mullastik- aluseline Niiskus- kuivust taluv Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- sobib üksikasetuses, kuna dekoratiivsed viljad ja sügislehestik Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad liitlehed Õied- kollased, tipmistes pööristes Viljad- väikesed, kuivad luuviljad ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed Õied- väikesed, pööristes Viljad- väike luuvili VAHER Acer Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- avatud kasvukohta Haljastusväärtus- kasutatakse 150 liigist umbes 20 Puu võra- Lehed- vastakud, sõrmjad, liht või liitlehed Õied- ühekojalised kahesugulised Viljad- kaksiktiibvili HOBUKASTAN Aesculus Mullastik-
...................................................... 55 Iseloomustus..........................................................................................................................55 Kasvutingimused...................................................................................................................56 Hooldus................................................................................................................................. 56 HARILIK ÄÄDIKAPUU e. SUMAHH (Rhus typhina).......................................................... 57 Iseloomustus..........................................................................................................................57 Hooldus................................................................................................................................. 57 HARILIK PIHLENELAS (Sorbaria sorbifolia)....................................................................... 59 Iseloomustus..........
......................19 9.1 Hooldusvõtted...........................................................................................................................19 9.2 Kärpimine.................................................................................................................................19 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine.............................................................................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas.......................................................................................
Kasutamine haljastuses: parki, soolotaim Joonis 100. Virgiinia toomingas ,,Shubert" kevadel ja sügisel (http://midwesternplants.com/Types/Trees/Prunus%20species/Canada%20Red%20Select%20Ch okecherry/tree.jpg) 104 Joonis 101. Virgiinia toomingas 105 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: Äädikapuu ehk harilik sumahh (Rhus typhina) Taime kõrgus ja läbimõõt: Taime välislaadi kirjeldus: püstise hõreda võraga suur põõsas kuni väike puu Lehed: suured liitlehed Õied või õisikud: Õied on rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes, mis värvuvad punaseks ja jäävad selliseks kuni järgmise kevadeni Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: ajab palju juurevõsusid, võib saada tugevaid külmakahjustusi, kokkupuutel võib põhjustada nahaärritusi
Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond Sugukond anakardialised mangopuu pistaatsiapuu äädikapuu e. sumahh Sugukond ruudilised Puittaimed aromaatsete eeterlike õlidega, liitlehed (v.a. tsitrused) näärmetäppidega perekond Citrus hesperiidid e. pomerantsviljad e. tsitrusviljad loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed Kroonlehed liitunud (erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt) Seemnealgmed ühe kattega (v.a. nurmenukulised), nõrgalt
Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Joonis 101. Harilik äädikapuu sügisel (http://www.panoramio.com/photo/13509544) Joonis 102. Harilik äädikapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&art=183. 25.09.2013. Hansaplant. Äädikapuu e. harilik sumahh. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&cid=414. 25.09.2013. 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) (joon. 103, joon.104) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu. Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased.
kasvada, vanemat laama tavaliselt ei kasteta, kindlasti pole seda vaja teha, kui taimede alune on multsitud. Rikkalikult õitsevat laama pöetakse kohe pärast õitsemist, et taimed jõuaksid järgmise aasta õite ajaks uued tugevad võrsed kasvatada, kui taim õitseb eelmise aasta võrsetel (Laane, Laane 2005). 4.13. Rhus typhina Äädikapuu 4.13.1. Kirjeldus Joonis 15. Äädikapuu (Bakker) Äädikapuu e harilik sumahh (Rhus Typhina) nimele on erinevaid seletusi. Typhina sarnaneb sõnale typha (hundinui). Viide õiekobara sarnasusele hundinui pruuni osaga. Teine seletus nimele sarnaneb hirvesarvedele, s.t oksad on mõhklikud ja karvased nagu noore hirve sarved. Äädikapuu on pärit Põhja- Ameerika kirde-, ida- ja keskosast. Puu kõrguseks on 2-3 m (Palmstierna, Johanson 2006 ). Väga kiirekasvuline, aastased taimed sageli üle meetri kõrged (Laas 1987). Lehed on suured ja sarnanevad pihlaka lehtedele
annaabi.ee 
