KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite. Mootori käivitamiseks lülitatakse sisse nupp SB3 või teistpidi liikumiseks SB2. Mootori seiskamiseks tuleb vajutada STOP nuppu SB1. Peale nupu SB3 vajutmist sulgub kontatkt KA2 ja pingestab mootori ankruahela. Kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 peakontaktid on avatud ja seega on ankruahelasse lülitatud jadamisi käivitusreostaadi sektsioonid R1-1 ja R1-2.
pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja ohutus; - ,,iseparandamise" võimatus; - kohene sisselülitamise võimalus pärast rakendumist; - kaitsetunnusjoonte ajaline stabiilsus; - saab kasutada käsilülitina; - kompaktsus; - mitmepooluseline lüliti rakendub ka ühe pooluse ülekoormuse korral. Rikkevoolukaitselülitid lisakaitseks: *pistikupesad ruumis või õues, kui ühendatud
Väikese ( kuni 3 kW ) võimsusega elektritarvitid, mida toidetakse ühe liini kaudu (neid on maksimaalselt 3.tk.) Kui suhteliselt väikese võimsusega elektritarvitid on paigutatud tootmisruumi põranda pinnale enam vähem võrdselt võib jõuvõrgu teha magistraalskeemi järgi. 8.Kuni 1000 V pingega võrkude kaitse sulavkaitsmetega: 1) Sulavkaitsmete sularid valitakse järgmiste tingimuste alusel: Selle skeemi kasutamisel, võib ühe liiniga toita mitut jaotuspunkti (jõukilpi või valgustuskilpi). Sellega väheneb juhtmete ja kaabli materjali kulu, samuti ka kaitseaparaatide hulk.
ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS Mitmeastmelistes võrkudes kontrollitakse kaitseaparaatide selektiivsust igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide tunnusjooned ei lõiku ega kattu. (kui mõemas astmes on sama tüüpi sulvakaitsmed, siis sularite rakendustunnusjooned ei lõiku; kõrgemas astmes kasutatakse
150 226 246 261 283 304 324 346 339 185 253 280 298 323 347 371 397 447 240 300 330 352 332 409 439 470 530 Juhistike liigvoolukaitse · Juhistikku kuuluvaid liine kaitstakse võimalike liigkoormus- ja lühisvoolude toime eest sulavkaitsmetega või kaitselülititega, mis peavad ohtliku voolu tekkimisel selle niivõrd kiiresti katkestama ning liini välja lülitama, et juhtide riknemine liigkuumenemise tagajärjel oleks välistatud. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 27 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Kaitselülitite üldvaade
4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid 5.1.3. Rõngasskeemid 5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid 5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid 5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid 5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid 6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1
2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist 5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram
2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 4.29 Mastlülituspunkt Kommutatsiooniseadmeteks loetakse ka sulavkaitsmed, mida keskpingevõrkudes kasutatakse peamiselt väikese võimsusega trafode kommuteerimiseks koormusvabas olukorras. Kaitseelemendina koos koormus- või lahklülitiga on sulavkaitse küllaltki levinud. Elektriahela kaitsmine sulavkaitsmetega on võrreldes releekaitsega ja võimsuslülitiga odavam ja võimaldab eraldada elektriahela rikkis elementi võrgust. Sulavkaitsmeid kasutatakse siiski rohkem madalpingevõrkudes. Elektrimõõtmised keskpingevõrkudes lähtuvad mõõteanduritest, milleks on voolu- ja pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid. Voolu- ja pingeandurite ülesanne on vähendada voolu ja pinge väärtusi
18.a ja b), normaalselt suletud kontaktid aga liinikontaktori mähise ahelasse (joonis 1.18.c). Kolmefaasilise asünkroonmootori korral kasutatakse kaht või kolme maksimaalvoolureleed, alalis- voolumootori korral üht või kaht releed. Maksimaalvoolureleede rakendusvoolude valik toimub samade tingimuste järgi kui kaitselülitite elektromagnetiliste vabastite rakendusvoolude valik. Joonis 1.18 Kolmefaasilise asünkroonmootori kaitsmisel lühise eest sulavkaitsmetega on üks oluline puudus - kui üks sulavkaitsmetest rakendub või kui jõuahela üks faasijuhtmetest katkeb, jääb mootor tööle kahel faasil ülekoormusega ning võib üle kuumeneda. Sellest puudusest saab üle, kui kasutada spetsiaalset võtet asünkroon- mootori kaitsmiseks kahefaasilise töö eest. Selleks lülitatakse mootori lülitusskeemi faasi katkemise relee KA (joonis 1.19). Joonis 1.19
kuumus. Kui aga gaas pääseb atmosfääri, võib iga säde gaasi väga madala leekpunkti tõttu põhjustada tulekahju. Katsetega on tõestatud, et kõige kergem on põlevat gaasi kustutada, kui õnnestub sulgeda gaasi juurdepääs tulekoldesse. Seda on võimalik teha ventiilide sulgemise süsteemi abil, mis lisaks kõigi torustike ventiilide sulgemisele lülitab välja ka lastipumpade elektrivarustuse. Ventiilide sulgemise süsteem on varustatud sulavkaitsmetega, mis temperatuuri tõusul sulgevad automaatselt kõik klapid. Gaasiveolaevadel võib eristada kaht tüüpi tulekahjusid: - tankidest õhku pääsenud gaasi süttimine, kui tankid ja torustikud on terved - kokkupõrkel purunenud tankidest õhku pääsenud gaasi süttimine. 52 Esimest tüüpi tulekahju puhul saab sulgeda gaasi juurdepääsu tulekoldesse ja oodata, kuni tulekoldes asuv gaas on ära põlenud. Samal ajal tuleb tulekoldega piirnevat ala
Need on järgmised: suunalaternad, gabariidilaternad, pidurilaternad, ohulaternad ja numbrivalgusti. Elektrienergiat tarbivad veel ventilaatorimootor, klaasipuhasti mootor, istme tõstmislangetusmootor, signaal jne. Juhtmestik elektrisüsteemil on plast isolatsiooniga mitmekiulise soonega. Elektrisüsteem on ühejuhtmeline pluss juhtmes ja miinus masina keres. Elektrisüsteemi kaitstakse lühiste eest sulavkaitsmetega ja neid on iga tarbija tarvis. Sulavkaitsmed paiknevad eraldi alusel traktori kabiinis. Elektriseadmete hooldus seisneb välises ülevaatuses, mõõtmistes, generaatori rihmülekande pingutuses, laternate reguleerimises, riknenud lampide ja kaitsmete vahetuses, aku kontrollis, käiviti korrastamise. 3.5
annaabi.ee 
