voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse. Sulavkaitsme põhiosa on sular (kergesti sulavast materjalist traat), mille ristlõige on arvestatud täpselt teda läbivale nimivoolule. Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb
Kasutatakse maksimaal-, minimaal- ja diferentsiaalkaitset. Sulavkaitsmed Lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab lubatud väärtuse. Selle põhiosa on sular kergsulamist traat (Zn, Cu, Ag). Elektrivoolu toimel sular kuumeneb. Rakendumisvoolu juures sulab põleb läbi. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme rakendumisaeg sõltub voolutugevusest mida tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon sulari sulamiskestuse sõltuvus voolutugevusest. Tüüpilised 16, 40 ja 100 A nimivooluga sulari rakendumistunnusjooned. Sulavkaitsmed - põhinõuded 1. Sulavkaitsme rakendumistunnusjoon peab paiknema kogu ulatuses
tähistatud M2 ja M4. Mõlemast parktulest väljub pruun M 1,5 mm2 ristlõikega juhe maandusesse (228 ja 223). Kust me saime teada, et see juhe on pruuni värvi? Maanduspunktide asukohad on tähistatud ringis asuvate numbritega 15 ja 9 ning spetsifikatsioonis on toodud nende tegelik asukoht. Kus asuvad maanduspunktid 15 ja 9? Liikudes parktuledest mööda voolujuhtmeid HN 0,5 ja HR 0,5 ülespoole, jõuame läbi pistiku K klemmide 3 ja 2, sulavkaitsmeteni S8 ja S7. Enne sulavkaitsmeid on juhtmetel ühenduskohad, kust suunduvad juhtemed X ja Z eelmistele lehekülgedele (vasakule). Peale sulavakaitsmeid on voolujuhtmed ühendatud kõrvaljoonisele suunduvate juhtmetega AF ja AD. Siirdume nüüd mööda neid juhtmeid ühe lehekülje tagasi ja jõuame pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219). Mis värvi ja kui suure ristlõikega on pistikust H2/2 parktule lülitile suunduv juhe?
igas kahes naaberastmes. Kaitse on selektiivne, kui kaitseaparaatide rakendustunnusjooned, Pr aktiivvõimsuse kadu, mis on seotud reaktiivvõimsuse ülekandmisega. arvestades nende hajumist, ei lõiku ega kattu. On neli võimalust: Aktiivvõimsuse kadu on pöördvõrdeline võimsusteguri ruuduga.! a) mõlemas astmes kasutatakse sulavkaitsmeid; kui on tegemist üht ja sama tüüpi Peale selle põhjustab liinide ja trafode koormamine reaktiivvõimsusega pingekao suurenemist ja seega sulavkaitsmetega, siis erinevate nimivooludega sularite rakendustunnusjooned ei tarbijate tööreziimi halvenemist. Seega tuleb elektrisüsteemi parema tööreziimi saavutamiseks vähendada lõiku; kindluse mõttes sularite nimivoolud peavad erinema kahe astme võrra
· Elektromehaaniline-lühis(kiire) · Termoelement-liigkoormus(aeglane) B-karakteristik (3-4) In lülib välja kindlalt(küttekehad, ja valgustid ) C-karakteristik (5-10)In lülib välja kindlalt (kerglülitusega mootorid) Oomiseadus vahelduvvoolul I= C-konfitsent 0,95 U-liinipinge (V) Liinipnige faaside vahel (400V) Faasipinge- faasi ja N vahel (230V) Einervus Z= näivtakistus () kogu ahela I= vool (A) Tavaliselt kasutatakse gG tüüpi sulavkaitsmeid- etten2htud liinide kaitseks gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg: · Statsionaarne- 5s · Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s Ülesanded: Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel liitumispunktist rühmakilpi on 5G6 (5 soont ja 6 mm 2 soon), pikkusega 40 m(0.04km). Rühmakilbist läbi kaitsme C-13 A, läheb juhe pistikupessa, pikkusega 25m(1,5mm 2). Z== ZLK==0,685 Z1== 0,292 3,66: näivtakistus tabelist(4*6) 0,04: juhtme pikkus km
..) väärtusele, mis tagab seadme väljalülitamise. Voolu kontrollimisel põhinevate kaitseseadiste (termoreleed, kaitselülitid, induktsioonireleed jm.) teimimisel tuleb nende vabastite tööelementidest läbi juhtida vajaliku tugevusega vool. Teimimiseks vajaliku voolu saamiseks kasutatakse mitmesuguseid koor- musseadmeid ja stende või väikepingetrafosid. Teimimine seisneb näiteks ka isolatsiooni katsetamises normaal- selt kõrgema pingega (kõrgepingeteim). Sulavkaitsmeid ei ole võimalik teimida, sest need on ühekordse toimega, küll aga tuleb nad mootori tehnilise hooldamise ajal järele vaadata. Järelvaatustel kontrollitakse, kas sularite nimivoolud (vool, pinge) vastavad ettenähtule. Termoreleesid teimitakse samades tingimustes, milles ta töötab, s.t. kui relee töötab lahtiselt, siis ka teimitakse teda lahtiselt; kui aga relee töötab kinnises käivitis, toimub ka teimimine sealsamas.
Joonis 4.29 Mastlülituspunkt Kommutatsiooniseadmeteks loetakse ka sulavkaitsmed, mida keskpingevõrkudes kasutatakse peamiselt väikese võimsusega trafode kommuteerimiseks koormusvabas olukorras. Kaitseelemendina koos koormus- või lahklülitiga on sulavkaitse küllaltki levinud. Elektriahela kaitsmine sulavkaitsmetega on võrreldes releekaitsega ja võimsuslülitiga odavam ja võimaldab eraldada elektriahela rikkis elementi võrgust. Sulavkaitsmeid kasutatakse siiski rohkem madalpingevõrkudes. Elektrimõõtmised keskpingevõrkudes lähtuvad mõõteanduritest, milleks on voolu- ja pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid. Voolu- ja pingeandurite ülesanne on vähendada voolu ja pinge väärtusi mõõteandmeid kasutavate seadmete tarvis ning eraldada primaarahel sekundaarahelast.
või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid,
või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid,
või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid,
3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus)? 4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui koormus pole sümmeetriline, see tähendab tarvitite takistused pole võrdsed? 5. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Mis juhtub kui ühes faasis on katkestus? Mis juhtub teiste faasidega. Selgitada. 6. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Miks ei paigaldata neutraal(null)- juhtmesse sulavkaitsmeid ega kaitseautomaate? 7. Miks pannakse liinijuhtmetesse kaitsmed?? 8. Millal lubatakse kolme juhtme süsteemi puhul ühendada tarbijad tähte? 9. Mis juhtub kolme juhtme süsteemi korral kui ühes faasis tekib katkestus? Teha joonis. Selgitada. 10.Milline võib olla neutraal(null)juhtme ristlõige võrreldes liinijuhtmega? 11.Milleks on vajalik neutraal(null)juhe? 12.Mis juhtub kui neutraal(null)juhe katkeb? Selgita. 13.Millal on neutraal(null)juhtme katkemine eriti ohtlik? 14
või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid,
nende taļitlus seal on aga l,äikese töökindlusega. Seepärast põhineb enatniku kaitseapar'aatide töö eleļctrirnootori soojusliku oleku kaudsel hindarnisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkorura tetrlperatuuri.iärgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modeļĮeerirna mootori töötanlisel toimuvaid soojettenlis- ja jahtunrisprotsesse. Laialt ļevirrud kaitseapar'aatideks orr ļiļrtsad voolu-tertnoreleed. kus koornruse soojuslikke protsesse imiteerib bimetaļi-leļrt. Kasutatakse ka sulavkaitsmeid ja kaitselüliteid. Kahjuks ei kaitse need lihtsad aparaadicl paljtrdel julrtudei mootorit piisavalt. Eriti problemaatilirie on olnttcl asįļnkroonrnootori kaitse, sest ttlootori staatot'ivool ei iseIoor:tusta lttootori soojerrelirise intensiivsttst piisava täpsusega. Seepärast saab įįldļevinud vooIule reageerivaid kaitseaparaate (sr"rĮavkaitsrneicl, kaitselüiiteid. vooļu- ternroreleesid) kasutada asünkrocnmootori kaitseks vaid teatucĮ niöörrdustega.
Elektriajami põhilised kaitseviisid on kaitse lühise eest, maksimaalvoolukaitse, kaitse ülekoormuse eest, asünkroonmootori kaitse kahefaasilise töö eest, kaitse iseenesliku käivitumise eest, kaitse kommutatsioonilise ülepinge eest ja kaitse magnetvälja kadumise eest. Kaitse lühise eest ja maksimaalvoolukaitse kindlustavad lühisesse sattunud või liig- voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise. Kaitseks lühise eest kasutatakse kas sulavkaitsmeid (joonis 1.17.a ja b) või elektromagnetilise vabastiga kaitselüliteid (joonis 1.17.c ja d). Viimasel juhul täidab kaitselüliti ka pealüliti Q üles- annet. Analoogselt kaitstakse ka juhtimisahelaid. Jõuahelate kaitsmiseks valitakse sulavkaitsmete sularite nimivool Isular ja kaitselülitite elektromagnetiliste vabastite rakendusvool Irak alljärgnevalt : - lühisrootoriga asünkroonmootori kaitsmiseks normaalse käivituse (käivituse kestvus alla 5 sekundi) korral
väikese töökindlusega. Seepärast põhineb enamiku kaitseaparaatide töö elektrimootori soojusliku oleku kaudsel hindamisel toitepinge, voolu ja sageduse ning keskkonna temperatuuri järgi. Sisuliselt peab kaitseaparaat modelleerima mootori töötamisel toimuvaid soojenemis- ja jahtumisprotsesse. Laialt levinud kaitseaparaatideks on lihtsad voolu-termo- releed, kus koormuse soojuslikke protsesse imiteerib bimetall-leht. Kasutatakse ka sulavkaitsmeid ja kaitselüliteid. Kahjuks ei kaitse need lihtsad aparaadid paljudel juhtudel mootorit piisavalt. Alates 80-datest aastatest on paljud firmad hakanud mootoreid kaitsma mikroprotsessoritel põhinevate aparaatidega. Programmeeritav kaitseaparaat peab tuvastama mootorit ohustava rež iimi ning vastavalt ohtlikkuse määrale reageerima ohusignaaliga või väljalülituskäsuga. Ebanormaalseteks rež iimideks loetakse kõikvõimalikke lühiseid, mootori ülekoormust, asünkroonmootori
voolu pidevalt, teine on aga välja lülitatud. Täiendavalt tuleb siin jälgida, et türistore avavad impulsid antakse sisselülituvale muundurile siis, kui on kindel, et väljalülituva muunduri vool on võrdne nulliga. Türistore avavate impulsside andmine sisselülituvale muundurile, enne kui väljalülituva muunduri türistorid on täielikult suletud, võib põhjustada toiteliinidevahelise lühise, kusjuures lühisvoolusid saab vähendada juhtimisega või katkestada, kasutades sulavkaitsmeid või automaatkaitselüliteid. Kui vool kahaneb nullini, saab vastulülitatud türistoride grupi avada, muutes sellega mootori voolu polaarsust (samuti pöörlemissuunda). Vooluregulaatorid B annavad sisendsignaale mõlemale tüürimpulsside formeerijale, kuid ainult üks nendest tohib anda loa türistoride avamisimpulsside formeerimiseks. Avatav türistor valitakse lüliti S korraldusel, mille talitlus 98
annaabi.ee 
