Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid hea ja sooja tunde lugedes.
sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabelev rõõm, lõhnast nõretama, piimpehme õhk, lõhnalained · Pealkiri tuleb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. · Kevad, kuna see seletab täpselt kevade tulekut. Kuldne viin, mis paneb mind purju, kes kaua paastusin. · Mulle see luulekogu meeldis, kuna need luuletused on paraja pikkusega ja väga head riimid olid välja toodud.
Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942.aastal, see oli Underi jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad sügavad, sametimustad, Vaatavad hingesse mul, süütavad lõkkele südant... Lõpuks tuli päriselt kodumaale tagasi, Tallinna tuli pere 1906.aastal. 1907.aastal elati ilusas puumajas Tartu maanteel. Tema maja ja aed inspireerisid teda: Sinine terrass, Sirelite aegu jt Siuru aegseid tuntuid luuletusi. I maailmasõja ajal purunes neiu abielu, luuletaja alustas kooselu Arthur Adsoniga, ametlikult abiellus temaga 1924.aastal
mõju. Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel. Sisult on see peidetud
METS JA TEMPERATUUR Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepad ja sarapuu õitsevad märtsi lõpus-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3º C ja mulla temperatuur 0,1-0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb
Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema +5C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40C, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25C, kuid see oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal temperatuuril
puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepp õitseb märtsis-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2 kraadi. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3 kraadi ja mulla temperatuur 0,1-0,2 kraadi. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 kraadi. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 kraadi juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35 kraadi. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40 (50) kraadi, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25 kraadi
kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist
Kujundite ülesanne on kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel
Luules kasutatakse rohkesti epiteete, võrdlusi, metafoore, personifikatsiooni, sümboleid, allegooriat. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: 44 Näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad... Võrdluses kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuste alusel
Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile seisneb selles, et kõrgema temperatuuri korral tungib CO2 kergemini läbi protoplasma ja fotosüntees intensiivistub, samuti suureneb transpiratsioon.
Ainult õpetajaproua pisarad lõhnavad nõnda, kui ta leinab terve koguduse silma all oma ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas. Kui vanahärra läks pahema käega ust sulgema, kuna ta paremaga ikka veel Indreku kätt hoidis, langesid vaheliti pandud hõlmad laiali ja nende alt tuli nähtavale aluspesu. ,,Kuidas oli teie nimi?" küsis vanahärra ja lisas juurde: ,,Kuulsin küll, aga vana pää ei pea kinni." Ja kui Indrek oli vastanud, ütles ta: ,,Ilus nimi, väga ilus nimi. Kus ma seda nime enne olen kuulnud? Kus
annaabi.ee 
