sulatada, kuid mitte keevitada. See teras sobib kõige paremini masinaosade valmistamiseks. Kasutatakse veel tööriistades. Austeniit teras • On roostevabadest terastüüpidest kõige tähtsam, sest seda kasutatakse kõige rohkem. Austeniit teras ei ole magnetiline ning tema korrosioonikindlus pole kõige kõrgem. Peamine omadus on tema painduvus ning seetõttu saab seda hästi töödelda. Korrosioonikindlust on võimalik tõsta lisades Cr ja Ni sulamisse. Ferriit teras • Kasutuvus on teisel kohal. Sisaldab 12 – 25% Cr ja on madala C sisaldusega. Talub hästi kõrgeid temperature ning kasutatakse ahjudes ja kõrget kuumust taluvate esemete valmistamisel. Kasutatakse veel köögitehnika ning kraanikausside valmistamiseks. Kasutatud materjal • http:// et.wikipedia.org/wiki/Roostevaba_ter as • http:// www.aco.ee/Produkter/Materialer/Ru stfrit%20St%C3%A5l.aspx • http://images.google.com/
Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil
Sulatusprotsess on elektriahjudes (elektrikaarahjudes ja induktsioonahjudes) paremini juhitav, mistõttu seda kasutatakse kõrgkvaliteetsete süsinik- ja legeerteraste, samuti ferrosulamite tootmiseks. Martäänmeetod Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid. Hapnikkonvertermeetod 70-75% toormalm, 20-30% terasmurd, lubi, sulapagu(fluoriit), ja rauamaak. Hapniku puhumisel konverterisse oksudeeruvad täidises olevad lisandid ja suunduvad räbusse, teras desoksudeeritakse,läbipuhumine kestab 25-30minutit, toodetakse, süsinik- ja madallegeerteraseid.
keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel Peab olemas olema ühend, mis on võimeline metalli oksüdeerima või seda protsessi kiirendama Materjalide pulbristumine Toimub kui materjal satub keskkonda, kus on väga kõrge süsiniku sisaldus Tulemuseks esineb materjali kadu ning seetõttu ka kasulikud omadused vähenevad Esmalt seotakse süsinik metalli kihti, kus toimub süsiniku liikumine metalli sulamisse Tekivad stabiilsed karbiidid (M3C, kus M on metall), mis lagundatakse Saadud ained käituvad katalüsaatoritena, mis kiirendavad süsiniku edasist lahustumis Korrosioon mittemetallides Suurem osa keeramilisi materjale immuunsed korrosiooni vastu Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees
hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest . Maailma suurimad tina kaevanduse riigid on Hiina , Malaisia ,Peruu, Indoneesia jne. Tina kasutatakse peamiselt koos teiste metallidega sulamites . Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad *Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). *Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. *Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega,
Vali üks või enam: 1. S 2. Fe 3. Mn 4. Si 5. C 6. P Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tavaliselt kristalliseerunud grafiit on malmides: Vali üks: 1. pesajas 2. kerajas 3. libleline Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ...on lisandid, mis on sulamisse jäänud selle saamise käigus. Vali üks: 1. Legeerivad elemendid 2. Tavalisandid 3. Juhulisandid Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased sisaldavad malmidega võrreldes vähem C. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Roostevaba terase põhiline legeeriv element on: Vali üks: 1
tabletid. õunarauatinktuur, ferrobioon ja raudaskorbiinhape. Rauasulamid Rauasulamid (vaata lähemalt sulamid) on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik (sisaldus harilikult kuni 4,5%). Eristatakse puhtaid (harilikult uurimisotstarbelisi) ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, väävlit, hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja teisi elemente; sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt. Kasutatakse ka raua ja nikli sulameid(invar, platiniit).
Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme. Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks.
jaoks vajalikke omadustega sulameid. Tuntumad sulamid on rauasulamid, alumiiniumsulamid ja vasesulamid. Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisem lisand on süsinik. Eristatakse puhtaid nindg tehnilisi rauasulameid-terast ja malmi, mida kasutatakse pottide ja pannide valmistamisel. Terast kasutatakse konstruktsioonide, sildade ja laevade valmistamisel. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, hapnikku, lämmastikku ja teisi elemente. Sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt. Alumiiniumsulamil on enamiku teiste praktikas kasutavate metallide ees suur eelis-ta on kerge, kuid samas liiga pehme ja mehaaniliselt vähe vastupidav. Alumiiniumi sulam duralumiinium on puhtast alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Duralumiinium on asendamatu materjal lennukiehitusel ja mujal, kus vajatakse kerget ning tugevat metalli.
kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale
metallide omadused muutuvad. 2.2 Pronksiaeg Pronks loodi tina ja vase kokkusegamisel. Seda sulamit prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist. Tööriistapronks on 90% vaske ja 10% tina, see peab palju rohkem vastu stressile ja ei deformeeru nii kergesti. Kellapronksi tehti ka, see on 80 % vaske ja 20% tina, see andis kelladele väga hea kõla. Pronksid mis läksid üle 30% tina sisalduse läksid rabedaks ja lendasid kildudeks, sellepärast rohkem tina ei pandagi sulamisse. Pronksiaeg ei hakanud täpselt ühe aastaarvuga vaid see levis mööda Lõuna-Euroopat alates 3700 aastat eKr. Põhja- Euroopasse jõudis pronksiaeg üle tuhande aasta hiljem. Pronksiaeg lõppes 2000 aastat eKr. ning sellele järgnes Rauaaeg. 2.3 Antiik- ja keskaeg Antiik- ja keskajal tehti enamus tööriistasid rauast, kuid vask ei kaotanud oma rolli. Vask muutus käibevahendiks. Roomlased kasutasid seda valuutana. Sel ajal kaevandati vaske
· raudteerööbaste teras (lihtainena) · tööriistad, kirved (sulamina) · seifid, adrad (ühendina) · patareid, väetised, klaas, must pigment (toormena) (7) Mangaani peamine tarbija on mustmetallurgia. Praegu kulub 95% Mn toodangust eriteraste valmistamiseks ja teraste ning malmide desoksüdeerimiseks ja sesulfeerimiseks (väävlitustamiseks), et kõrvaldada metallist hapnikku ja väävlit. Kui sulatamisel jääb metalli hapnikku, siis moodustuvad sulamisse praod, väävel (isegi kümnendik %S) muudab aga metalli hapraks kõrgemal temperatuuril. Mangaani lisamisel sulameisse moodustuvad vastavalt MnO ja MnS, mis viivad kahjuliku lisandi (O ja S) räbusse. Ühe tonni terase saamisel kulub seepärast umbes 8 9 kg Mangaani. Eriteraste saamisel kasutatakse ferromangaani. Mn-terast iseloomustab suur löögi- ja kulumiskindlus, sellest valmistatakse kulumisele vastupidavaid detaile veskite, purustus- ja peenendusseadmete, kaevandusseadmete jm. Jaoks
(temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. 3 Raskelt sulavate joodistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad
bensiini tootmine plaatinakatalüsaatori juuresolekul (platformingprotsess). Mürgiste autoheitgaaside kahjustamiseks toodetakse USA-s 1976. aastast alates heitgaasi neutralisaatoreid, mille katalüsaatoritele kulub aastas 15 t plaatinat. 1979.a alustati nende seadmete tootmist ka Nõukogude Liidus, kuid olid hinnalt küllalt kallid (300 rubla). Pärast Arhipovi töid hakati uurima plaatinasulamite rakendusalasid. Plaatinat lisati isegi tornikella sulamisse, andmaks kella kõlale omalaadset värskust. M. Faraday püüdis avastada damaskuse terase saladust, sulatades terasesse plaatinat. Ehetes kasutati kõrgeproovilist plaatinat. Hiljem tõdeti, et ka väiksema plaatinasisaldusega sulamid on kaunid. Jaapanis valmistatakse plaatinast ehteid, milles on 60...70 % hõbedat. Plaatina nime all toodetakse isegi kulla (30 %) ja hõbeda (70 %) sulamit, mis väliselt sarnaneb plaatinaga ning millesse ei toimi ka lämmastikhape nii nagu plaatinassegi
kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate põhimetallide (tina-, plii-, vask jms.), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale
Keevituskaar ei ole juhitav Keevituskarel ei teki süsihappegaasi kasutades selget tsentrit, seega saadakse lai sulamispiirkond Suured pritsmed, kuna lisametalli siirdumine toimub suurte tilkadena Tekib palju keevitussuitsu Süsihappegaas on kaheaatomiline gaas, mille CO2 molekul laguneb kaares 2CO2 ->2CO + O2 Süsinikoksiidiks ja hapnikuks ja edasi 2CO -> 2C+O süsinikuks ja hapnikuks. Siis võib süsinik tungida sulamisse ja vaba hapnik mõjub hapendavalt teatud aineosale. Süsihappegaasi lagunedes hapnikuks ja süsinikoksiidiks hapnik põletab ära keevitustraadi seosained, eelkõige räni ja mangaani. Lisaks nõrgendab õmblusesse jääv vaba hapnik löögisitkust. Katsed näitavad, et löögisitkus väheneb kuni 50% madalatel temperatuuridel. Süsihappegaas annab suurema ja kõrgema keevisõmbluse kui segugaas, mille tõttu on suurem ka lisaaine kulutus, samuti on suuremad kaod pritsmete näol.
Paljud annavad ühtlasi tahkeid lahuseid, nt Ag-Au, Cu-Au. Elementaarrakus on neli aatomit, milles igat ümbritseb 12 lähiaatomit. Tihedaimaks pakkimisviisiks on kolmekihiline kuubiline. Selles struktuuritüübis kristalluvad paljud metallid Ag, Al, Au, - Ca, Ir, Pb jne. A2 Voframi bcc struktuur on ruumtsentreeritud kristallivõre. Nii kristalluvad raskestisulavad, aluselised ja leelismuldmetallid. Tihedus on ainult 0.68. Niisugune ,,kohev" struktuur kergendab lisandite sisseviimist sulamisse. Samasse struktuuritüüpi kuuluvad metallid Ba, Cr, Cs, -Fe, K, Li jm A3 Magneesiumi hcp struktuur (heksagonaalne tihepakend). Primitiivne heksagonaalne elementaarrakk koosneb kolmest kihist. B kihi aatom asub ebasümmeetriliselt elementaarraku projektsioonis, tühi ja pooleldi täidetud kihid võivad üksteise suhtes libiseda. Koordinatsiooniarv on 12. Struktuuri tüüpi kuuluvad nt. Be, Cd, - Ni, -Ti. A9 Grafiidi struktuur. Elementaarrakk on samuti primitiivne, kui a ja c väärtused
Keemiline ühend FeS moodustab rauaga kergsulava eutektikumi sulamistemperatuuriga 988°C. Madalast sulamis kristallisatsioonitemperatuurist tingituna kristalliseerub FeS viimasena, paiknedes üldjuhul terapiiridel. Terase kuumutamisel kuumvormimise temepratuurini (1000°C...1200°C) eutektikum sulab, muutes terase hapraks teradevaheliste sidemete nõrgenemise tõttu. Seda nähtust nim punahapruseks ehk kuumhapruseks (punahapruse leevendamiseks lisatakse sulamisse mangaani). Väävel vähendab löögisitkust, väsimustugevust ja plastsust. Madalsüsinikterastes väävlisisaldusega üle 0,01% tõuseb külmhapruslävi T50, halveneb terase keevitatavus ja korrosioonikindlus. Väävlisisaldus terases on rangelt limiteeritud, sõltuvalt terase kvaliteetist on see 0,035%...0,06%. d)Fosfor (P) Fosfor nagu väävelgi on kahjulik lisand terases ja selle lubatud sisaldus piirdub 0,025%...0,045% sõltuvalt terase kvaliteedist
annaabi.ee 
