Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. -tasakaalus ei saa olla rohkem kui 3 faasi, nelikpunkti pole olemas; -olekudiagrammid koostatakse katse andmete põhjal; -võimaldab öelda, millises olekus antud tingimustel aine on; Kolmikpunkt- tahke, vedel ja gaasiline olek esinevad koos; Kriitiline punkt- kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel; Olekudiagrammil üleminek tahke ja vedela faasi vahel sulamiskõver · Järsult tõusev · Vee puhul p-telje suunas kaldu kõrgemal rõhul jää sulamine madalamal temp. (1500 at, -14.1° C) · Enamasti p-teljest eemal (dP/dT>0) · Sulamiskõver on lõputu (aurustumiskõveral lõpuks kriitiline punkt) Olekudiagrammil üleminek vedela ja gaasilise faasi vahel aurustumiskõver · Lõpeb kriitilise punktiga Olekudiagrammil üleminek tahke ja gaasilise faasi vahel sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED
vastava p ja T V väärtuspaari korral on kõik kolm faasi tasakaalus, st. kui süsteemi ruumala 24 on konstantne, siis püsivad kõigi kolme faasi massid muutumatutena kuitahes kaua. Joonele K-Kr vastavates punktides on tasakaalus vedelik ja gaas, see on aurustumiskõver; joonele K- K' vastavates punktides on tasakaalus vedel ja tahke faas, see on sulamiskõver; joonele K-C vastavates punktides on tasakaalus tahke ja gaasifaas, see on sublimatsioonikõver. Tasakaal siin tähendab dünaamilist tasakaalu: faasid vahetavad pidevalt molekule, kuid küllalt pika aja jooksul on mõlemas suunas üleminevate molekulide arv võrdne. Aurustumiskõvera punktidele vastavat auru nimetatakse küllastavaks. Sulamisel ja aurustumisel massiühiku kohta neelduvat soojushulka nimetatakse vastavalt
Faasisiire – aineüleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis välistingimuste muutumisel. Nt jää - veeks o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumine rõhu ja temperatuuri järgi. Vt joonis paremal o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt. On punkt küs ühinevad: 1. Sublimatsioonikõver 2. Aurustumiskõver 3. Sulamiskõver. Joonis paremal o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekut 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused) 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale.
mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. •Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. Olekudiagrammiks § Tavaliselt esitatakse see pT–teljestikus (rõhktemperatuur) erinevate faaside piirjoonte abil •§ Kolmikpunkt on punkt, kus ühinevad •1) Sublimatsioonikõver •2) Aurustumiskõver •3) Sulamiskõver •Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt Kolmikpunkt on olekuparameetrite p, V, T kombinatsioon,mille juures on üheaegselt lubatud nii tahke, vedel kui gaasiline olek •§ Vee kolmikpunkti järgi on defineeritud Kelvini kraad: üks Kelvin = 1/273.15 vee kolmikpunkti temperatuurist § Faaside piirjooned määravad olekud, kus molekulide üleminekud ühest olekust teise on võrdtõenäosed
- Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. - Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate ohumärgistega. VEDELIKUD 39. Faasidiagrammid: Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist. (AE vastab allajahutatud veele), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Sublimatsioonikõver-AC; Aurustumiskõver-AB; Sulamiskõver-AD. 40. Superkriitiline olek- muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Superkriitiline CO2: Omadused- on odav ja kergesti puhastatav; on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutamine- ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. 41. Veeaur õhus
Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest. 33.CO2: gaseeritud jookides. Lahustub vees. Levib õhus. Kasvuhoonegaas, neelab infrapunast kiirgust. 1% õhust siis kahjustab inimest, 8%- narkootiline. Nägemine, kuulmine halveneb jt. Nt õlletehastes, kui vent jamab. CO 2 kasutavad taimed. 34. Faasidiagramm Sublimatsioonikõver- AC; Aurustumiskõver- AB; Sulamiskõver- AD. 35. Superkriitilises olekus muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Sellega Ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. S.t tähendab eriomadustega olekut temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. CO 2-l on need nt. 31,1°C (304,1K) ja 72,9 atm (7,38 MPa). Kergesti puhastatav, mitte-toksiline, inertne ja puudub plahvatus-,süttimisoht. 36.Veeaur õhus 1
Keemistemperatuur temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur. Faasidiagrammid seovad kõikide faaside püsivuspiirid ja võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti sulamis- ja keemistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Sublimatsioonikõver AC; Aurustumiskõver AB; Sulamiskõver AD Superkriitiline olek CO, mis on temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. Omadused: · Odav ja kergesti puhastatav, · Mitte-toksiline ja keskkonnasõbralik, · Keemiliselt inertne ning puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutatakse: · Taimse materjali ekstraheelimisel, · Aerogeelide valmistamisel, · Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks.
seda gaasi, mille tempe-ratuur on madalam kriitilisest. Aine veeldumine toimub kindlal temperatuuril ning rõhul, kus küllastunud aur ja vedelik on omavahel dünaamilises tasa-kaalus. Et see tasakaal võib antud ruumala korral saabuda mitmesuguste rõhu ja temperatuuri väärtuspaaride juures, moodustavad tasakaaluoleku punktid pT-diagrammil kõvera (aurumiskõvera). Samasugune dünaamiline tasakaal (ja seda kirjeldav kõver) leiab aset tahke ja vedela (sulamiskõver) ning tahke ja gaasilise (sublimatsioonikõver) oleku vahel. Kõik kolm faasiüleminekut iseloomustavat kõverat lõikuvad ühes punktis - kolmikpunktis. Siin on tasakaalus kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline). Saadud koonddiagrammi nimetatakse olekudiagrammiks. Lisaks klassikalisele termodünaamikale vaatlesime loengus ka olulisemaid energia ülekandeid looduses: maakeral on neist tähtsaim kasvuhooneefekt, millel on 2 poolt: 1) valdavalt
nimetatakse seda tihti siserõhuks. · Olekudiagramm p - T (rõhk - temperatuur) teljestikus. Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see -teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. Joonisel on kolmikpunkt tähistatud K-tähega; seal ühinevad sublimatsioonikõver OK, aurustumiskõver KB (B on kriitiline punkt) ja sulamiskõver KA. Sulamiskõverast vasakule jääb tahke faasi piirkond; selle ja aurustumiskõvera vahele vedel faas (ulatub vaid kriitilise temperatuurini Tkr, graafikul punkt B) ning ülejäänud osa võtab enda alla gaasiline faas. Tahkumistemperatuur (kõver KA) ei sõltu rõhust. Keemistemperatuur (kõver KB) on seda madalam, mida madalam on rõhk. Kolmikpunktist K allpool vedel faas puudub
kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist (AE vastab allajahutatud veele), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Sublimatsioonikõver-AC; Aurustumiskõver-AB; Sulamiskõver-AD 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. Superkriitiline olek- järsult muutuvad aine(CO2) füüsikalised ja keemilised omadused(muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks). CO2 Omadused: o on odav ja kergesti puhastatav; o on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; o on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja
Tasakaalud: jää-veeaur; jää-vesi; vesi-veeaur. Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist (AE vastab allajahutatud veele), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. Sublimatsioonikõver- AC; Aurustumiskõver- AB; Sulamiskõver- AD. 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Sellega ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused
annaabi.ee 
