Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3. Reeglina ühendatakse transformaator vooluvõrku ühe või kahe faasiga ja seetõttu koormab ta võrku ebaühtlaselt. Keevitustransformaatori eelised 1. Puudub magnettuul. 2. Lihtne ja töökindel konstruktsioon. 3. Teistest keevitusseadmetest tunduvalt odavam. Käsikeevituse sulav elektrood 2.6. Keevituselektrood 1. Elektroodi varras 2. Elektroodi kate Kaarkeevitusel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Sulavad elektroodid tehakse traadist või lindist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omale. Katte järgi tähistatakse ja liigitatakse elektroode järgmiselt: A – happeline kate, mis sisaldab raua, mangaani, räni ja harvemini titaani oksiide. Saadav õmblusemetall on tugevasti oksüdeerunud ja suure tihedusega, keevitada saab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. B – aluseline kate, mille peamine koostisosa on kaltsiumfluoriid või
ootel seista üle nelja tunni. Kuni 1 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise
Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid
inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. · On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. · Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid. · Lihtne mehhaniseerida ja automatiseerida. · On võimalik keevitada igas asendis. Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. Volframelektrood võib olla ka elektrood aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi.
inertgaaside kasutamisel. On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid. Lihtne mehhaniseerida ja automatiseerida. On võimalik keevitada igas asendis. Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas) Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 24) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili elektrood vahele. Volframelektrood võib olla ka aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi
väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega sepa-pressi seadet, kus tooriku deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil- happelised- ja aluselised elektroodid. 51. Jootmisprotsess Sulatatud joodis voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise
peab olema maandatud juhuks kui tekib toitevõrgu isolatsiooni läbilöök kaitseks metallpritsmete eest kasutatakse näo ekraane või prille.Sõrmused tuleb sõrmedelt ära võtta sest need võivad kokkupuutel metalliga kuumeneda neid läbivast voolust ja tekitada põletusi. Peale sulatamine Peale sulatamisega keevitatakse liasmetalli detaili pinnale enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist,sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega pealesulatamisel kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks rasvatustatakse ja kuivatatakse kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5mm siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju,vähe kulunud pindadelt kõrvaldatakse kuni 1mm paksune kiht et halvemate omadustega keevituspiirkond jääks pärast mõõtu töötlemist allapoole pinda.Uuendatavad keermed lõigatakse maha sest keerme niitide
inertgaaside kasutamisel. · On võimalik pidevalt jälgida kaart ja keevisvanni. · On võimalik keevitada väga erineva paksusega detaile. · Pole vaja kasutada räbusteid ega elektroodikatteid. · Lihtne mehhaniseerida ja automatiseerida. · On võimalik keevitada igas asendis. Keevitusviisi peamiseks puuduseks on sobimatus välitingimustes keevitamiseks. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus Keevitamisel sulamatu elektroodiga nn. TIG keevitusel (Joon. 27) tekitatakse kaarleek volframelektroodi ja keevitatava detaili vahele. elektrood Volframelektrood võib olla ka kaitsegaas aktiveeritud. Selleks lisatakse volframile
..150 3 3...4 160...210 4 4 240...280 5 5 300...350 6 5...6 330...380 17 Tabel 2 18 Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusreziimid on allolevas tabelis. 19
Elektroodihoidikuga 8. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Muunduri puudused 1. Seadme valmistamine on kallis. 2. Intensiivse hoolduse vajalikkus. Muunduri eelised 1. Head keevitusomadused. 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood 1. Elektroodi varras - 2. Elektroodi kate Sele 2.6. Keevituselektrood Kaarkeevitusel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Sulavad elektroodid tehakse traadist või lindist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omale. Katte järgi tähistatakse ja liigitatakse elektroode järgmiselt: A happeline kate, mis sisaldab raua, mangaani, räni ja harvemini titaani oksiide. Saadav õmblusemetall on tugevasti oksüdeerunud ja suure tihedusega, keevitada saab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga.
alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemp. Suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb massiivseid detaile eelkuumutada Kuni 5 mm paksust lehtal faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm detaile võib eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi soovitatav eelkuumutada temp 300...400 C° Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda.
annaabi.ee 
