Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu
1914-1917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium 1917-1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1924-1927 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond eesti keel ja kirjandus Pärast ülikooli lõpetamist elas ta Tartus. Kutseline kirjanik Kirjutas luulet ja proosat On teinud ka tõlketöid ( nt: Puskini "Jevgeni Onegin") Aastal 1934 oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige Suri Tartus Äkki ilm läks sulale Looming Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: Esimene proosateos milleks, milleks minna? ,,Tuulearmuke" (1927) Heitsin nurka kübara, Esimene poeem ,,Lugu valgest mantli tuvihalli, varesest" (1931) mähkisin end üleni Luulekogu ,,Tolm ja tuli" punasesse salli.
Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel (talvekahjustusest taastub). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1. Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad rakumembraanid, vesi võetakse ära. 2. Haudumine – Lumi tuleb sulale maale, taimedel jätkub elutegevus, lõõtsutavad, kasutavad ära toitainetevarud, jäävad nõrgaks. 3. Vettimine – Upuvad, lämbuvad õhupuudusel 4. Jääkoorik – Mehhaanilised vigastused 5. Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib, rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja. 6. Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt
ehk aramiidid. Polüamiidi suurimad tootjad on Hiina, USA, Belgia, India ja Taiwan. Polüamiidi lähteained on eelkõige naftatööstuse kõrvalproduktid. Suurem osa polüamiide toodetakse sulatisketrusmenetlusel. Õhuvoolus jahutatud kiufilamendid külmvenitatakse, venitus surub kiu molecule üksteise vastu ja nende vahel tekivad tõmbejõud, mis parandavad kiu tugevust, hõõrdekindlust ja elaststust. Polüamiidi sulatisketrusel saab sulale kertusmassile lisada mitmesuguseid lisaaineid teatavate kiuomaduse parandamiseks. Need on matistavad ained, värvained, optilised pleegitid, kiu oksüdeerumist takistavad antioksüdandid või ultraviolettkiirguse stabilisaatorid. Polüamiidi lisatakse puuvillale, viskoosile, modaalile. Kasutatakse ka segatuna triatsetaadiga, polüestriga ja polüakrüülnitriiliga. Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne,
------------------------------------------------- Vägivald armastab vabadust, Tahab teda võita ja vallutada --------------------------------------- P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941
Aastal 1871 asus elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal eestikeelse ajalehe asutamise luba. Aastatel 1872-1874 oli Vana- ja Uue Vändra vallakirjutaja. Ostis 1874 aastal Vändras Kurgja talu ja kavatses sellest teha näidismajapidamise. Surmast/haigestumisest. veebruaris 1882. Sõitis C.R. Jakobson Pärnu, põllummesteseltsi asjus. Teel koju külmetas ta tublisti, kuid sõitis kohe jälle Viljandi ,,sakala" toimetusse. Jakobsoni teel olles läks ilm sulale ning läbimärjalt jõudis ta Viljandi. Järgmisel päeval tundis ta end juba üsna haigena, sõitis aga siiski Kurgjale, et saunas tublisit vihelda, see oli tema armastatuim ravimisviis. Saunast väljudes tundis ta end küll üsna haigena, kuid sõitis siiski metsa vaatama ehitusel oleva elumaja palke. Teel hakkas hobune lõhkuma ja paiskas Jakobsoni reest välja jääle, kusjuures ta sai väga rängalt põrutada. Raske palavik sundis nüüd tugeva mehe voodisse 19. Märtsil
sisalduvad ühendid suhkruteks ja taimerakud kohanevad külmaga • Kultuursortidel toimub see protsess ainult osaliselt, mistõttu toimub koore lõhenemine rakumahla külmumise tõttu Rooside katmine talveks • Suurim oht roosidele on talvel, kui lumeta perioodil langeb temperatuur nädalaks -15 kuni -20⁰-ni. Sel juhul ei suuda soojustav mullakuhil juurekaela külmumist kaitsta • Eriti ohtlik on veel kesktalvine pikk sula, kui pookekohas algab mahlajooks. Sulale järgnev järsk temperatuuri langus võib hävitada kõik roosid – alustame uuesti roosiaia rajamist!!! Rooside katmine talveks • Rooside külmataluvus lumeta pakase korral, kui nad on korralikult mullatud ja võrsed tagasi lõigatud: suureõielised teehübriidroosid -12 -15⁰ 3 päeva, floribund peenraroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, moodsad antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad
1939/40. aastal, kuid peamiselt seal, kus juba eelneval suvel avaldas kasvule negatiivset mõju põud, mis nõrgestas kuuse kasvujõudu. (Laas 1967) Kuid tähtis ei ole ka ainult absoluutselt madalaim temp., väga tähtis on ka teatud madala temp. vältlus, tuulesuund ja tugevus madala temp ajal jne. Näiteks 1949.a 14. jaanuaril oli veel sula, kuid 15. jaanuaril langes temp. -1 kraadilt -37 kraadini. Selline madal temp. mis järgnes sulale ilmale, tekitas rohkesti koorelõhesid, sest puutüve sisemised kihid ei jahene nii kiiresti kui välimised. Mõni kord ei olegi temp., mis tekitab puudele küllalt olulist kahju, eriti madal, kahjustuse suurus oleneb siiski puude füsioloogilisest seisundist ja nende ettevamistumisest talvitumiseks.(Laas 1967) Oluline on ka, et juurdekasv lõpeks sügisel õigeaegselt, et võrsed täielikult puituksid, moodustuksid ladvapungad ja lehed variseksid normaalselt. Taimede vastupidavust
suureneb sügisel karastumisperioodil. Alustajaks päevapikkus. Soodustab sügisene ilmastik. Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel. Kahjustuse põhjumine: Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad intensiivset elutegevust, kulutatakse ära toitainete varud, jääb nõrgaks, külm, haigused. Taimik lopsakas siis takistavad mulla külmumist ja lume sajamisel võib taimedel sooja hakkata. Vettimine: uppuvad ära ja surevad õhupuudumisel. Soevesi on hapnikuvaesem. Jääkoorik: tekivad mehaanilisi vigastusi, vesi ära juhtida põllult
Karastumist soodustab sügisene ilmastik: madalad temperatuurid ja hea valgustus. Pilves ilmaga väheneb taimede vastupidavus talvekahjustustele. Taimed võivad hukkuda ka siis, kui nad on vahepeal kasvu lõpetanud ja soojade ilmadega hakkavad uuesti kasvama. Talvel võivad taimed hukkuda: · Külmumise külma tõttu tekivad taime rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja rakumembraanid purunevad. · Haudumise kui lumi tuleb sulale maale, siis lume all soojas taimedel jätkub intensiivne hingamine, kulutatakse ära toitained ja taim hukkub. Kui lumi tuleb lopsakale taimikule, siis muld ei külmu ära, kahjustuste vältimiseks tuleb niita. Lund võib rullida. Kevadel on võimalik lumele tuhka külvata, et lumi kiiremini ära sulaks. · Vettimise taimed hukkuvad õhupuudusel, seisvas soojas vees hukkuvad taimed kiiremini, kui külmas ja liikuvas vees. Vettimise all kannatab rukis
"Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Äkki ilm läks sulale Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: milleks, milleks minna? Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli.
lahuse, siis pinnas külmub alla 0 C° juures. Pinnase külmumine sõltub koha kliimast, ilmast, lumikattest, reljeefist, pinnase termilistest omadustest jne. Märg pinnas külmub hiljem ja vähem kui kuiv, sest tema ruumerisoojus ja soojusjuhtivus on suuremad kui kuival pinnasel. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad märgatavalt külmemad kui liivmullad
annaabi.ee 
