Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suitsupääsukesed" - 13 õppematerjali

suitsupääsukesed – mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney… Siis, kui mehed ja poisikesed – nagu seda isa tollal oli – kandsid liibuva kraega valgeid džempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega: „Yesterday all my troubles seemed so far away…“
thumbnail
1
doc

Suitsupääsukesed

Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Suitsupääsuke

Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
64
ppt

Laululinnud

Kevadel on toiduks putukad, sügise poole sööb lind seemneid, rohelisi taimeosi, viljateri. Arvukus. Eestis pesitseb 150 ­ 350 tuhat paari, Euroopas 40 80 miljonit paari. Suitsupääsuke III kategooria kaitse all arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Suitsupääsuke - lühikirjeldus

Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad nad tagasi aga aprilli või mai alguses. Suitsupääsuke on looduskaitse all....

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suitsupääsuke ja piiritaja

SUITSUPÄÄSUKE Suitsupääsuke on väike, sinakalt helkiva musta seljaga lind. Tal on roostepunane kurgualune, valge või kreemikas kõht ja väga pikk lõhkine, vimplitaoline saba. Lennates tundub ta tihti üleni must, olles äratuntav pika saba ja ülivilka lennu järgi. Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel. Sügisel alustavad nad rännakut lõunasse Aafrikasse, kus nad veedavad kogu talve. Nad lendavad kevadel taas põhja poole, et pesitseda ja pojad üles kasvatada . Eestis võib neid kohata aprillist oktoobrini. Suitsupääsuke sööb lendavaid putukaid...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Varesele valu

Peale selle on kirjutanud proosaraamatuid nagu ,,Kirju liblika suvi", ,,Nagu kass ja koer", ,,Seltsimees laps" ja Siil Felixi sari. ,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed ­ mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney... Siis, kui mehed ja poisikesed ­ nagu seda isa tollal oli ­ kandsid liibuva kraega valgeid dzempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega: ,,Yesterday all my troubles seemed so far away..." Nii algab raamat Iisist, kelle isa teadmata põhjustel oma elupäevad lõpetab....

Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kaarma vald

Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed , kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lühireferaat: Suitsupääsuke

See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
31
odt

ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT

nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks ­ tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti ­ tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt. - Tegemist on nn evolutsioonilise paradoksiga ­ suguline sigimine kulukas ja pealegi päranduvad edasi vaid pooled geenid. + Paindlikum süsteem ­ kui keskkond peaks järsku muutuma, siis tänu suurele varieeruvusele on ellujäämisvõimalus vähemalt osadel olemas. Homoseksualism · Sigiti küll suguliselt, kuid organism polnud veel SU...

Etoloogia
122 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Kevade värvid õpimapp

Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...

Keskkond
16 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

Hommikune linnuvaatlus osutus kõige keskpärasemaks, kohtasin kõige rohkem rasvatihaseid, kodutuvisi, koduvarblasi ja hallvareseid. 2.2.2. Päevane ja varaõhtune linnuvaatlus Päevasel ajal pole hea pidada linnuvaatlust, sest paljud linnud on vähem aktiivsemad peale hommikusööki. Siiski neid näeb põõsaste ja puude vahel päris palju linde. Ma olen märganud, et just õhtupoole suitsupääsukesed liuglevad pikalt. Hilisel pärastlõunal mõned linnud tulevad ka teise söögiportsu järgi. Sellisel ajal on hea vaadelda linde, kes tegutsevad kogu päeva vältel. Päevane linnuvaatlus osutus kõige edukamaks, kohtasin kõige tihedamini hõbekajakaid, kalakajakaid, metsvinte, musträstasid, kodutuvisi, hallvareseid, koduvarblasi ja harakaid. 2.2.3. Õhtune linnuvaatlus Õhtusel ajal ei ole hea pidada linnuvaatlust, sest siis läheb pimedaks ning linde on raske märgata...

Loodus
40 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suitsupääsuke

See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise. Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad...

Kultuur
14 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Lindude ränne

Seepärast võib Eestis rände koondumiskohtades näha miljoneid rändlinde ­ sellised paigad on näiteks Põõsaspea neem Loode-Eestis ja Sõrve säär Saaremaal. Lisaks on Eesti hästi säilinud loodusmaastik rändlindudele soodne paik peatumiseks ja puhkamiseks. Kuulsaim peatuspaik on kindlasti Matsalu rahvuspark. Suitsupääsukesed . Lindude peamised rändeteed. 1 Ristumiskoht - koht, kus midagi ristub. N: joonte ristumiskoht, maantee ja oja ristumiskoht. 3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD? Eestis pesitsevate lindude rändamise peamine põhjus on toidupuudus. Siin saavad talvel hakkama linnud, kes söövad taimede pungi ja seemneid .Teine lahkumise põhjus on talve...

Geograafia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun