Nahavaevused Dvitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi. Vererõhu reguleerimine Dvitamiin osaleb vererõhu reguleerimises. Ülekaalulisus Dvitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: 1. Kalaõlist 2. Maksast 3. Munakollasest 4. Võist 5. Pärmist Dvitamiini päevane soovitatav kogus on: 2 g kalamaksaõlis, 15 g suitsuangerjas, 5060 g küpsetatud lõhes, 60 g soolaheeringas, 120 g munakollastes, 600 g hautatud maksas, 10 l piimas Kasutatud kirjandus : 1. http://www.mahemark.ee/lugemisttervise kohta/dvitamiin 2. http://www.toitumine.ee/dvitamiin/ 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Dvitamiin Tänan Kuulamast!
• aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool Vitamiini defitsiit • Võib tekkida: – kroonilise alkoholismi korral – taimetoitluse korral
Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, 35 vahukoor Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, 35 angerjas Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, 30 munakollane Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, 30 suitsuangerjas Veisemaksapasteet, martsipan, juust, 25 lihakonserv Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, 20 keeduvorst Kreeker, hapukoor, avokaado, 20 soolaheeringas Sealiha, glasuurkohuke, kringel, 15 segahakkliha, sardiin tomatis
❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks ❏ kuivatatud aprikoosidest, ❏ luudele ja hammastele, ❏ võist, ❏ vereloomele ❏ porgandimahlast, ❏ paprikast. D-vitamiin ❏ soodustab kaltsiumi imendumist Saame: seedetraktist ❏ kalamaksaõlis, ❏ luude ja hammaste ❏ suitsuangerjas, moodustumiseks, ❏ küpsetatud lõhes, ❏ lastele normaalseks kasvuks, ❏ soolaheeringas, ❏ aitab kaasa ensüümide sünteesile ❏ munakollastes, limaskestas ❏ hautatud maksas, ❏ normaalse südametegevuse ja ❏ piimas. verehüübimise saavutamiseks, ❏ stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. E-vitamiinid ❏ rakkude vananemise pidurdamiseks,
OMADUSED: · D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. MIINUSED: · Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. · Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. KUST SAAB: · Kalamaksaõli · Suitsuangerjas · Küpsetatud lõhe · Soolaheeringas · Munakollane · Hautatud maks · Piim MILLEKS ON VAJA: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · Kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
koort, munakollast, juustu, siseelunditest( maks, aju, neerud ), mereandidest( vähid, krabid, austrid ). Praadimise asemel keeta, hautada. Kolesterooli taset aitab veel vähendada kiudaineterikas toit Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines: Munakollane 1120 mg Vutimuna 844 mg Kalamaksaõli 570 mg Broilerimaks 440 mg Neer 405 mg Kanamuna 343 mg Maks 300 mg Veisemaksapasteet 293 mg Kalamari 235 mg Või 202 mg Nahaga kalkun 191 mg Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg Suitsuangerjas 140 mg Majonees 120 mg Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg Nahaga broiler 99 mg Lard, kõrge rasv.juust 95 mg Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg Vahukoor 92 mg Räim, haug, vürtsikilu 90 mg Küpsis 88 mg Emmental 87 mg Suitsukala, keskmiselt 80 mg Salaami 79 mg Lambaliha 77 mg Juust keskmiselt, seliha 72 mg Vasikaliha, nahaga kana 71 mg Lõhe, forell, suitsuvorst 70 mg
vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga
plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on
Päevane vajadus D-vitamiini päevane vajadus • Täiskasvanute päevane vajadus 800–1000 RÜ • Minimaalne D3-vitamiini päevane annus toidule lisaks: – Õues liikuvad vanurid 400 RÜ – Tubased vanurid 600–800 RÜLapsed, noorukid – Rinnaga toitvad emad 200–400 RÜ** 1 mikrogramm = 40 RÜ (rahvusvaheline ühik) • D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: * 2 g kalamaksaõlis, * 15 g suitsuangerjas, * 50–60 g küpsetatud lõhes, * 60 g soolaheeringas, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust
rasvane kala, munad, või ja maks. 6 Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. D-vitamiini päevane soovitatav kogus on 7,5–10µg, 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: 2 g kalamaksaõlis; 15 g suitsuangerjas; 50–60 g küpsetatud lõhes; 60 g soolaheeringas; 120 g munakollastes; 600 g hautatud maksas; 10 l piimas. (http://www.postimees.ee/teema/rasvane_kala) ( http://spaafan.jaager.net/ ) 1.3 Vitamiin E E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. E-vitamiin (ehk tokoferoolid) on vajalik:
India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, 35 vahukoor Shokolaad, suitsuvorst, 35 kookospähkel, angerjas Sprotid, sealihakonserv, 30 sinihallitusjuust, munakollane Emmental, valgehallitusjuust, 30 halvaa, suitsuangerjas Veisemaksapasteet, martsipan, juust, 25 lihakonserv Piparkook, kakaopulber, kana, 20 viinerid, keeduvorst Kreeker, hapukoor, avokaado, 20 soolaheeringas Sealiha, glasuurkohuke, kringel, 15 segahakkliha, sardiin tomatis VITAMIINIDE TÄHTSUSEST TOIDUS
·maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, ·sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Vitamiin D ·sest see soodustab kaltsiumi 7,510µg, 5 µg D-vitamiini 2 g kalamaksaõlis, imendumist seedetraktist ja sisaldub näiteks: * 15 g suitsuangerjas, fosfori assimilatsiooni, mis on * 5060 g küpsetatud lõhes, vajalik luude ja hammaste * 60 g soolaheeringas, moodustumiseks, * 120 g munakollastes, * 600 g hautatud maksas,
Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid
Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid
Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin 15 tomatis Orgaanilised ühendid Orgaanilised ühendid
81 Või, majonees 80 Valmis salatikastmed 73 Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30 Veisemaksapasteet, martsipan, juust, lihakonserv 25 Piparkook, kakaopulber, kana, viinerid, keeduvorst 20 Kreeker, hapukoor, avokaado, soolaheeringas 20 Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis 15 5. NUKLEIINHAPPED 5.1. Sissejuhatus Ehitusüksusteks on nukleotiidid. Igas nukleotiidid 3 komponenti: a) N-alus · puriin n.ö suuremad lämmistikalused koosnedes 2.st heterotsüklist. Molekulmass suurem. adeniin A guaniin G · pürimidiin tsütosiin C tümiin T
annaabi.ee 
