Personalispetsialistid peavad end järjepidevalt viima kurssi uute suundadega ja täiendama oma teadmisi koolitustega, et mitte ajale jalgu jääda.16 Tulevikus muutub personalitöötaja roll raskemaks ja väljakutsuvamaks. Nad peavad ennast täiendama psühholoogia ja sotsioloogia teadustes. Nende kanda jääb loominguline ja arendav roll organisatsioonis. Nad peavad omandama uusi oskusi, väärtusi ja suhtumusi edukalt arendamaks oma uusi vastutusvaldkondasid. Globalisatsioon on viinud organisatsioonide rahvusvahelistumiseni. Multikultuurne ja mitmerahvuseline keskkond organisatsioonis on viinud töötajate kultuurilise tundlikkuseni. On teada-tuntud fakt ettevõtte rahvusvahelise edu võti peitub oskuses värvata ja välja õpetada parimaid töötajaid üle maailma. Inimesed on määrava tähtsusega rahvusvaheliste ettevõtete jätkusuutlikkuses
rohkem hiljem.Mul tõesti ei ole põhilise baasi vastu midagi ,sest ma olen sellega täiesti nõus.Need inimesed aga kes eitavaid selliseid põhiväärtusi nagu elu, vabadus ja kõik muu mis sellest tuleneb.Neid inimesi tuleks lihtsalt isoleerida ühiskonnast ja suunata neid sunnitud ümberõppele , sest tegevused elu põhiväärtuste vastu kipub tegema seda , mida inimesed kardavad ja nimelt inimeste kooseksisteerimist.Mis aga puutub suhtumusi järgmisesse tasandisse, nimelt teise, siis siin tekib segadus selle vastuvõtmises ja järgnemises.Mõned inimesed arvavad ( neid on praegu veel vähemus),et relvamüügi kasumi saamine, reetmine , valetamine, varastamine on vastuvõtlik käitumine, teised inimesed pigem vastupidi.Mõned inimesed usuvad, et jõuda oma sihini on kõik vahendid head, teised aga nii ei arva.Selginevad need erinevused ebaühtlase arengu nendes sotsiaalsetes ühiskondades, gruppides, kus inimesed asuvad
Inimtegevus ei toimu reeglina isolatsioonis, inimkommunikatsioon ja –käitumine on suuresti sotsiaalselt tuletatud ja motiveeritud. Õppimine toimub mitte vaid omakogemuse toel, vaid meil on kalduvus õppida ka teiste edu- ja veakogemustest. Sotsiaalse taju teooria kohaselt inimene jälgib ning peegeldab sotsiaalset keskkonda, hindab ning võrdleb oma käitumist ning selle tulemusi teiste käitumise ning tulemustega ning vastavalt sellele kohandab oma toimimisviise ning suhtumusi. Olulisteks mõjugruppideks on üksikisikud või grupid, kellega end identifitseeritakse: perekond, sõbrad ja kaaslased, samuti arvamusliidrid ja teised ühiskonna mõjuisikud (sotsiaalse „prototüübi“ v. eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud hoiakuid
17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen). 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine. 29) Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30) Edukas mõjustaja on sageli läbi lugenud D. Carnegie. 31) Aususe mulje loomine. 32) Psühholoogiliste vastuseisu ületamine
Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi. Ekspressiivne funktsioon väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi. Kohastumuslik funktsioon sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. Kommunikatiivne funktsioon hoiak aitab suhelda ja teavet vahendada. Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata, unustatakse kiiresti, moonutatakse tajus vastavalt juba olemasolevatele
Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, tema objektiivne määratlus Käitumuslik kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile, millised on tema toimingud selle suhtes Hoiakute funktsioonid hoiak on motivatsiooniline nähtus, tal on ka kognitiivne funktsioon, sest inimene püüab asjadest ja sündmustest luua kooskõlalist süsteemi. Ekspressiivne funktsioon väljendab isiksust ja kirjeldab tema omadusi. Kohastumuslik funktsioon sotsiaalselt soovitavaid suhtumusi väljendades saame kasulikke reageeringuid. 37 Kommunikatiivne funktsioon hoiak aitab suhelda ja teavet vahendada. Kognitiivse dissonantsi teooria L.Festinger Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla. Kõik isiksuse tunnetusühikud kalduvad kujundama omavahel kooskõlalist, mittevastuolulist süsteemi.. vastuolulise uue teabe ilmnemisel seda kas ei märgata,
oma lähialadelt, nt vaimuhaiged lapsed, mingid boksijad jne. Antropoloogid pigem filmivad ka kedagi teist kui oma kultuuri. Samas andsid edasi kaudset infot enda kohta, see klass oli harjunud pigem olema teiste kontrollijana, kui käskude täitjana. Worth võttis kasutusele mõiste biodokumentaalfilm- film mida võib teha igaüks, fil mille tegija näitab mida ta arvad oiseendast ja oma maailmas, subjektiivne viis näidata, milline on tegija objektiivne vaade maailmast. Annab edasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli alateadlikud suhtumised, mida ei osata isega sõnastada. Iga film on mõnes mõttes autobiograafia-näitab midagi filmi tegijast, eirit kuna tegijad ei ole proffessionnalid. Worth organiseeris Navaho filmiprojekti Arizonanses Pine Springis, navaho on elujõulisemaid Ameerika indiaanigruppe, neil toimib hõimuvalitsus ja tugevusele on kaasa aidanud, see et nende reservaaadis on nii
Andsid kaudsel viisil infot enda kohta, see klass oli harjunud pigem tööanda kui töövõtjana teiste kontrollijana, kui käskude täitjana. Võttis kasutusele mõiste biodokumentaalfilm film, mida võib teha igaüks, see ei ole professionaali poolt tehtud; tegija näitab, mida arvab iseendast ja maailmast, see on subjektiivne viis näidata, mida inimene arvab 24 maailmast objektiviselt. Annab endasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli on need alateadlikud suhtumised, mida ei osata isegi sõnastada. Iga film on mingismõttes autobiograafia näitab midagigi filmi tegijast, eriti kuna filmitegijad ei ole professionaalid. Järgmise sammuna organiseeris Worth 1966nda aasta suvel filmitegemise projekti Arizonase Pine Springi nimelises külas, mis asub Navaho reservaadis kes on Põhja-Ameerika suuremaid ja elujõulisemaid
mina vahekorda. Inimtegevus ei toimu reeglina isolatsioonis, inimkommunikatsioon ja käitumine on suuresti sotsiaalselt tuletatud ja motiveeritud. Õppimine toimub mitte vaid omakogemuse toel, vaid meil on kalduvus õppida ka teiste edu- ja veakogemustest. Sotsiaalse taju teooria kohaselt inimene jälgib ning peegeldab sotsiaalset keskkonda, hindab ning võrdleb oma käitumist ning selle tulemusi teiste käitumise ning tulemustega ning vastavalt sellele kohandab oma toimimisviise ning suhtumusi. Olulisteks mõjugruppideks on üksikisikud või grupid, kellega end identifitseeritakse: perekond, sõbrad ja kaaslased, samuti arvamusliidrid ja teised ühiskonna mõjuisikud (sotsiaalse ,,prototüübi" v. eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud
annaabi.ee 
