Virtuaalmaailm ei ole elu alus Virtuaalmaailm on üks parimaid viise oma sõnumi levitamiseks, arvutimängude mängimiseks, interneti kaudu endale vajaliku teabe/tarbe tellimiseks ning paljuks muuks vajalikuks. Ammu on teada, et kaugel ei ole aeg, kui iga internetikasutaja võib luua oma virtuaalse maailma (näiteks koduna) ning kutsuda tuttavaid sinna nö külla. Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Virtuaalmaailmadeks võib pidada ka paljusid suhtlusportaal (nagu Facebook, Orkut, Rate, Yahoo, ja paljud teised kaasa arvatud), jututubasid, peaaegu kõiki kohti, kus inimesed üksteisega interneti teel ,,kohtuvad". Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted
Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju.
Samas tuleb aga tunnistada, et väga paljud inimesed saavad tänu virtuaalmaailmatele ka oma probleemidest üle, sest seal leidub inimesi, kes on valmis toetama ning aitama. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita enda seisukoht selle kohta. Autor tahab lugejaid panna mõtisklema selle üle, et arvestades virtuaalsete maailmate ületähtsutamist ning ülehindamist, mida inimesed iga päevaga üha enam teevad, siis pole enam kaugel see aeg, mil peamiseks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise saavad sünteetilised maailmad. Mina leian, et olukord on juba praegusel hetkel üle igasuguste piiride läinud. Inimesed ei teadvusta end enam sellest, et see, mis on võimalik virtuaalsetes maailmates võib olla kohati väga ebareaalne ning ebanormaalne reaalmaailmas ei saa ju mõelda, et inimesed võivad aknast alla hüpata ning lennata, sest arvutimängus oli see võimalik.
tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga. Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika alguse saada. Aga on ka arvamus et see häälitsemine, mõmisemine ja trampimine mängimise eesmärgil võis olla muusike tekke põhjuseks. Kuid täpset põhjust ei tea meist keegi. Esimesed umbmäärased leiud millest võib järeldada et oli tekkinud muusika ja isegi laul, oli ajast 300aastat E.M.A. See aeg ilmselt olid juba inimesed kes oskasid kõneleda mingil määral
informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel edastatakse teisele kuulajale mõtteid, ettepanekuid, arvamusi, päringuid e küsimusi ja palju muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või
suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või
· planeerimisel · õendustegevuses · hindamisel 5. SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid e küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses vms. Imelikeimaks suhtlemise viisideks võib pidada näiteks vile keelt (ja soome keelt). Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni. 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele · Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel
· Suudab ümber jutustada mõne telesaate või filmiTeab peast mõnda lastesalmi või juttu. · Suudab 8-10sõnalisest loetelust meelde jätta kuulmise teel 3-5 sõna. · Oskab nimetada öeldud sõna algustähte . · Oskab rääkida oma tegevustest ja kavatsustest. 11 KOKKUVÕTE Kõne eakohane areng on vajalik lapse üldarengu toetamiseks. Kõne areng on seotud ka lapse mõtlemise, sotsiaalse oskuste jms arenguga. Esimeseks suhtlusviisiks välismaailmaga on lapsel nutt. Juba umbes 2 kuuselt hakkab laps koogama, siis edasi lalisema kuni jõuabki esimeste sõnadeni. Enamik lapsi jõuab esimeste sõnadeni umbes esimesel eluaastal. Ning pärast seda teeb lapse kõne areng edasi suure hüppe. Juba kaheaastane laps moodustab esimesi lauseid, mis on küll väga lühikesed ja enamasti millegi saamiseks. 3-aastane laps suudab kõne abil igapäevaolukordades vabalt suhelda. Ta osaleb aktiivselt
Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend. Tema käitumine on otseses seoses teda ümbritsevate teiste inimeste käitumisega. Laiemalt võib öelda, et inimese käitumist mõjutab oluliselt kultuur,
arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?
annaabi.ee 
