· Puudub korralik tutvusringkond · Puudub kindel privaatne ,neutraalne koht , kus oma lapsega kohtuda · Raskused lapsega suhtlemisel VÕIMALIKUD LAHENDUSED · Lepitusseanss Katrinile ja Vitalile · Kindlaks määratud aeg lapsega kohtumiseks · Leida kindel elukoht · Otsida korralik töökoht · Parandada suhteid nii Vitali kui ka Robiniga · Nõustamised · Katrin peaks püüdma leida omale parema suhtlusringkonna ja ise saama võõrutusravi ,et ei langeks päris põhja ja saaks sellest haigusest lahti . LAHENDUSTE HINDAMINE Lepitusseanssi korralikult külastades peaks nad saavutama selle ,et nad saaksid normaalselt üksteisega suhelda ,juba üksnes lapse heaolu pärast . Samas on see ka nende endi huvides ,et mitte minna vihavaenlastena lahku ega hoiaks enam üksteisega sidet . Kui lapsel on kindlaks
Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes. Ning kui arvestada kõik need asjad kokku, kujunebki viis, kuidas ma end teistele inimestele avan, kujuneb minu elukvaliteet. Minapilt kujundab selle, millisel määral luban ma enda ellu interaktsiooni ning teatud mõttes riskin saada infot või mõjutusi, mis võivad ümberkujundada minu senise minapildi, muuta minu arusaamu.
2) tutvuma lapsendada sooviva isiku elamistingimustega. Pereuuringu käigus selgitatakse välja: suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves ja lapsendamise ettevalmistamise ajal; lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; haridus; töö; majanduslik olukord; tervislik seisund; huvid ja vaba aja harrastused; 6 Lapsendaja sobivuse hindamine suhtlusringkonna kirjeldus; usulised veendumused; hoiakud ja väärtused; suhted isikutega, kellega koos elatakse; lapsendamise põhjus; sugulaste ja teiste lähedaste isikute suhtumine planeeritud lapsendamisse; teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused vanemaks olemise suhtes. Pereuuringusse lisatakse uuringu läbiviija hinnang lapsendada soovivate isikute suutlikkuse kohta lapsega toime tulla. 7
· Usaldage mind. Ärge helistage mu sõbrale, et kontrollida, kas ma ikka olen seal. · Võtke minu muresid ja südamevalu tõsiselt. Mind ei lohuta, kui te ütlete: "Ära nuta, sul on ju veel terve elu ees." · Tuletage meelde, millised te ise noorena olite. Elus on palju väljakutseid, millega noor peab toime tulema. Teismeline peab suhtlema väga paljude erinevate suundumustega seotud inimestega. Täiskasvanuna määratleme teadlikult oma karjääri ja suhtlusringkonna. Aga teismeline, oma kiiresti muutuvas, hämmingusse ajavas ja pingelises emotsionaalses ning füüsilises muutumises, peab igas suunas, kõikidega suhtlema. Suhted vastassugupoolega, suhted vanematega ja perekonnast ,,väljatõukumine"; õpetajad, pinged koolis elukutsevalik: mis saab edasi? Tohutu omaealiste surve, grupi tähendus ja tunnustuse otsimine, mis on kõige kriitilisem just teismelise eas. Mõned tahaksid, et nad oleksid veel kui lapsed, teised ootavad neilt
mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste kontrollida või teha kahju teisele inimesele. korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik mõõde, mis Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist sportaste vahetu tähendab raha üleilmset liikumist; 4) meediakujutiste ja informatsiooni (ajalehed, ajakirjad, suhtlusringkonna, treenerite või vanemate ,,toetus", mängustruktuur ja reeglite käsitlemine või raadio, TV, film, video, internet) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate ja sotsiaalsete liikumiste fännide, meedia ja ühiskonna hoiak (Terry, Jacksoni 1985). levimine. Pealtvaatajatevaheline vägivald:
erieestkostja ninetamisel kindlaksmäätatud ülesannete hulka. 14. Isikuhooldus · Isikuhooldusõigus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema nii füüsiline kui ka psüühiline areng. Isikuhooldus hõlmab omakorda faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamist ( lapse hariduse küsimus) lapse järele valvamist ning tema suhtlusringkonna määramist (hoida lapst teda ähvardavate ohtude eest) ning lapse viivimiskoha üle otsustamist. 15. Varahooldus · Kuna laps on õigusvõimeöline, võib talle kuuluda vara. Oma piiratud teovõime tõttu ei saa ta oma vara siiski käsutada. Sellest tuleneb vanemate õigus ja kohustus valitseda vara lapse huvides ning last varalistes küsimustes esindada. · Sätestatakse ka vanema kohustus käia lapse varaga ümber heapremehelikult,
kontinentsust treenima. Vanaduses on meil lihaste toonused minetanud nin eritamine võib samuti kontrolli alt väljuda. Eritamist mõjutavad tegurid Sõltuvus/sõltumatus eritamisel Teistest sõltuvus oleneb asendist elukaarel, kaasasündinud seisundist, haigustest/traumadest jpm. Kõik nad on seotud ka eritamist mõjutavate teguritega. Paljuski oleneb just majanduslikest võimalustest, suhtlusringkonna harjumustest, elukohast, organismi talitlusest ning emotsionaalsest seisundist. Aktuaalsete ja potentsiaalsete probleemide identifitseerimine Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus seoses eritamisega Muutus eritamisharjumustes Muutus eritamisviisis Keskkonna ja rutiini muutus Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Avalike käimlate piisavus Ägedakujulise kusepidamatuse e. uriini inkontinentsusega inimesed on
on mitmeid positiivseid elemente. End avades õpib inimene ka ise end paremini tundma, sest sageli saavad mõtted, tunded ja vajadused arusaadavaks alles siis, kui need on sõnadesse pandud ning teistele välja öeldud. Enda ja teiste inimeste tundmine on lähisuhete alus ning oma tegelikke tundeid avaldades muutub suhe tugevamaks. Eneseavamine on tihti vastastikune. End avades saab inimene ka teistest rohkem teada ning see tingib omakorda suhtlusringkonna avardumise. Eneseavamine võib olla esmaabi süütunde vastu, sest teistele pihtides saab inimene lahti pidevast varjamise vaevast ning suudab oma tegusid ja mõtteid ka erapooletumalt vaadelda 9 Eneseavamine annab juurde uut energiat, sest mahasurutud tundeid endasse peites ning mõtteid vaid endale hoides, käib inimene maha ja see suretab pikapeale välja ka suhted. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk
saab ehitada enesejuhtimisoskused. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. ➧Teadmistes lähiümbrusest ja maailmast. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed mängivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. Vanus 10-14 aastat: Eneseregulatsioonioskused. Lapsed õpivad tulemuslikumalt juhtima oma käitumist ja tavapärastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igapäevaseid tegevusi ning võtma vastutust ka kodustes kohustustes. ➧Tunnetus, metatunnetus ja õpioskused. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on ikka veel mälu, kuid selle vanuse teises pooles
7 · Ei sobi ,,projektilaadsetesse" olukordadesse, et on grupp uurijaid ja viibitakse lühikest aega kuskil. Osalev vaatlus on individuaalne meetod. Välitööde päevik: · Spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord. Oluline on igapäevaste muljete vahetu jäädvustamine. · Liiga spontaanset päevikut ohtlik pidada, seda võidakse uurija vastu ära kasutada. Valik meetodeid: · Võrgustikuanalüüs inimese/grupi suhtlusringkonna väljajoonistamine; nõuab rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu:
annaabi.ee 
