1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-)
Töötaja õigus keelduda töötegemisest Töötajal on õigus keelduda töötegememisest eelkõige juhul, kui: 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu 3. Ta esindab seaduses põhikollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel Katseaeg Katseaja eesmärk on kindlaks teha tööks vajalik: · Tervis · Võimed · Suhtlemisalane sobivus · Kutseoskus Katseaja maksimaalne kestus on neli kuud. Katseaega on lubatud rakendada ainult tööle asumisel ja ainult ühel korral. katseaja hulka ei arvata töölepingu peatumise aega. Töölepingut peatatakse: · Töölepingus või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel · Poolte kokkuleppel, sealhulgas palgata puhkus · Puhkuse aeg · Haiguse ajal · Riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise aeg · Töötaja esindamise aeg
omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline, loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende kontrollimine, iseenda motiveerimine, teiste emotsioonide äratundmine, enda suhete hoidmine, empaatiavõime jne. 19. Keel. Lapse kõne areng.
lubatud tööleping sõlmida suuliselt. Töölepingu sõlmimisel võidakse rakendada katseaega,mille kestuseks on TLS § 33 kohaselt 1–4 kuud. Kasvatajate ning muu hooajalise laagripersonali puhul on üheks võimalikuks variandiks rakendada katseaega. Nimetatud variant võimaldab tööandjal tagada personali mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja. Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööajanorm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kutsestandardi kohaselt on: 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.
Erinevalt Charles Spearmani definitsioonist, arvab Howard Gardner, et üldist vaimset võimekust ei ole olemas jaselle asemel on 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: · Keeleline, ehk lingvistiline · Loogilis-matemaatiline · Muusikaline · Ruumiline · Kehalis-kineetiline · Enesetunnetuslik(ehk intrapersonaalne) · Suhtlemisalane (ehk interpersonaalne) Samas, Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seetõttu on väljatoodud võimekusi raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekusest, aga säilitanud ülejäänud. Robert Sternberg'i arvates mõõdavad tavalised intelligentsustestid ainult
omandamisega. Selle mõõtmiseks kasutatakse sõnavara ülesandeid, arvutusoskuse ülesandeid. -) G-faktor ehk üldvõimekuse faktor erinevad testi osad on omavahel seoses ja näitavad seoseid erinevate tegevuste vahel. * Garden, Sternberg: -) Garden ütles, et intelligentsust on seitse erinevat ja sõltumatut liiki: *) keeleline; *) loogilis-matemaatiline; *) muusikaline; *) ruumiline; *) kehaline; *) enesetunnetuslik; *) suhtlemisalane. -) Sternberg väitis, et intelligentsus on kolmeosaline ja klassikalised testid mõõdavad neist üht ehk analüütilist. *) On veel loov ehk kreatiivne ja praktiline ehk igapäeva olukordade intelligentsus. * Rassilised erinevused: -) Valgete testide tulemused on kõrgemad kui mustadel eriti ruumitaju ja matemaatiline. -) Kollane rass on valgest veelgi kõrgemate tulemustega. * Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ:
nõusolek (13-15-aastase töölevõtmisel) 6) ühe vanema või hooldaja kirjalik nõusolek 15- aastaseks saanud alaealise töölevõtmisel 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku töölevõtmisel 8) muud dokumendid seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, võimed, suhtlemisalane sobivus ja kutseoskused vastavate tööde tegemiseks. Katseaeg ei või ületada nelja kuud. Kui 57 katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, siis loetakse ta määramata ajaks sõlmitud töölepinguga töötajaks. Töötaja üleviimine teisele tööle on võimalik poolte kokkuleppel. Tööandjal on õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle järgmistel asjaoludel: 1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või
Vabariigi Valitsuse määrusega. Kui tööandjaks on füüsiline isik, on tööandja kohustatud registreerima kirjaliku töölepingu ühe nädala jooksul, arvates töötaja tööleasumise päevast, oma elukoha tööinspektsioonis. Töölepingu registreerimata jätmine ei mõjuta lepingu kehtivust. 13.2.3. KATSEAEG, SELLE KESTUS JA ÕIGUSLIK REGULATSIOON Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, võimed, suhtlemisalane sobivus ja kutseoskused vastavate tööde tegemiseks. Katseaeg ei või ületada nelja kuud, kusjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Katseaega ei rakendata alaealiste suhtes, samuti invaliidide suhtes töölevõtmisel neile ettenähtud töö-või ametikohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, võib ta töölepingu lõpetada. Töötajal on õigus lõpetada tööleping ka katseajal. Kui aga
Töölepingu sõlmimisel võidakse rakendada katseaega, mille kestuseks on TLS § 33 kohaselt 14 kuud. Kasvatajate ning muu hooajalise laagripersonali puhul on üheks võimalikuks variandiks rakendada katseaega. Nimetatud variant võimaldab tööandjal tagada personali mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja. Katseaega on keelatud rakendada alaealistele ning invaliididele neile ettenähtud töö- ja ametikohtadel. Töölepingu lõpetamise korral katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on tööandjal kohustus teavitada töötajat kirjalikult töölepingu lõpetamisest katseaja ebarahul- davate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Teatis tuleb motiveerida, vältimaks