Etikett suhtekorralduses Suhtekorraldaja ja advokaat Eetika ja kutseeetika Eetilised konfliktid Konfidentsiaalsus Lojaalsus Reeglid on suhtlemise lihtsustamiseks ja ... ... rikkumiseks Sõnumi detailid Iga detail on tõlgendatav sõnumina Ülikonna asemel jämedakoeline kampsun või treenitud keha Asjad laual ja riiulil Keha asend Sõnavara Pressiteade Kellele saadad? Millest pressiteade räägib? Esitle ennast Anna teada, kust saab lisainfot Märgi ära, kes on teate koostanud Pressikonverents Aja valimine Koha valimine Esinejad Materjalid Lisaküsimused Intervjuud Intervjuu Vali kohta ja tausta Vali riietust Vali keha asendit Suhtle ajakirjanikuga, kuid räägi vaatajale Ole alati valmis pildistamiseks Kaalu hoolega, kellega koos pil...
!3 • Uudiskiri • Veebileht • Intervjuu • Pressikonverents • Kõne • Arvamusartikkel Pressiteade peab olema: • Mõjukas • Värske • Väljapaistev • Lähedane • Aktuaalne • Vastab küsimustele: Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? 5. Eri väljundite kasutamine suhtekorralduses: • Pressiteade • Brošüür • Otsepostitus • Uudiskiri • Veebileht • Intervjuu • Pressikonverents • Kõne • Arvamusartikkel 6. Mis on sisekommunikatsioon? • Ettevõtte erinevaid osi ühendav sideaine. • Kindlas keskkonnas töötavate inimeste omavaheline sõnumite saatmine & vastuvõtmine • Individuaalsete & ühiste eesmärkide seadmine ning nende saavutamine
Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja
juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast, seda respekteerima ning järgima neid printsiipe.
suhtlemist plaanipäraselt ja teadlikult. · Suhtekorraldust saab selgitada sellele omase nelja funtsiooni kaudu: Researsch-uurinugud Action- tegevused Communication- kommunikatsioon Eveluation- hindamine (Marston,2001) · S.Black oma suhtekorraldus õpikus The Essentials of public Realations võrdleb suhtekorraldust jäämäega, et paremini selgitada inimeste suhtekorralduse tajumise ja kompleksse tegelikkuse vahekorda. Suhtekorralduses tähendab nn jääemäe sündroom, et nähtava ja tegelikult kõige väiksema osa jääemäest ehk suhtekorraldusest moodustavad suhtekorraldustehnikad ehk jäämäe veepealne osa (Black 1993) · Denny Griswold, avalike suhete matriarh ja ajakirja Public relation news asutaja, on esitanud oma nägemuse suhtekorraldusest: Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis hindab avalikku hoiakut, identifitseerib
Agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele ütelda, mida teatud asjast arvata, on tal mõju selle üle, milliste asjade üle inimesed peaksid mõtlema Süsteemiteooria Süsteem: mis tahes nähtus, mis koosneb elementidest ja nendevaheliste suhete struktuurist Organisatsiooni põhjuslikud tegevused ja suhted ümbritseva keskkonnaga Organisatsiooni ja avalikkuse osad eksisteerivad suhtes üksteisega, ühe poole tegevus mõjutab teist Süsteemiteooria suhtekorralduses Süsteemiteooria aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid See rõhutab organisatsiooni ja selle sise- ja väliskeskkonna vastastikust sõltuvust Kinnised ja avatud süsteemid Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi
Pertseptsioon Kognitiivne pilt Hoiak Uskumus Skeem Stereotüüp Ettekujutus Mulje 9 Imago ei peegelda org või isiku kõiki omadusi Imago ja maine Ettevõtte puhul korrektne: · maine (e reputatsiooni) kujundamine org-i tegevus imago (e kuvandi) kujunemisel Organisatsiooni imago 6.4/II Suhtekorralduses mõistame imagot kui vastuvõtja loodud pilti. Turundus näeb imagot liidetavate summana, kuhu kuulub ka reputatsioon (maine). Reputatsioon on organisatsiooni kujutis, mille organisatsioon loob endale teadliku tegevuse tulemusel. Reputatsioon vastab konkreetselt organisatsiooni omadustele ja selle loovad suhtekorraldusspetsialistid. Organisatsiooni imago 6.4.1 Imago on mulje, mis ühel või mitmel sihtrühmal organisatsioonist kujuneb
· plaanib ja viib ellu programmid teenimaks avalikkuse mõistmist ja heakskiitu. Avalike suhete ülesandeks on anda võimalus organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks suhete korraldamise kaudu tema tegevust mõjutavate institutsioonide või gruppidega hankijatega, üldsusega, silmapaistvate üksikisikutega. Avaliku suhted toimivad kahel tasandil: · avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust) · isiklikel kogemustel põhinev arvamus Suhtekorralduses tuleb sageli tegelda probleemide lahendamise (ka vältimisega). Probleemide lahendamise kujutamisel on levinud neljaastmeline mudel: · probleemi defineerimine · plaanimine · tegevus ja kommunikatsioon · soovitu ja tegelikkuse võrdlemine Probleemi defineerimisel võib kasutada järgmisi lisaküsimusi: Mis on andnud põhjust ebakindluseks? Kus on see probleemiks? Millal on see probleemiks? Keda see puudutab?
· inimressurssidest · eelarvest · kasutada olevast ajast. Nagu kõigil teistelgi elualadel on mõttekas alustada väiksemate sammudega ning võimalikult lihtsate eesmärkidega. Seega tuleb mõõdetavate eesmärkide püstitamisel arvestada järgmist: · valivus olulise ja ebaolulise eristamine, prioriteetide seadmine. Ei tohi alla anda kiusatusele teha kõike, mida idee tasandil genereerida suudetakse ja mis tundub fantastiline. Ka suhtekorralduses kehtib 80/20 reegel: tegevuse teravik tuleb suunata piiratud prioriteetgrupile, kel on organisatsiooni edu jaoks võtmeroll. · realistlikkus eesmärgid peavad piiratud aja, raha ja inimeste hulga juures olema saavutatavad · suunatus kvaliteedile siin saab lähtuda põhimõttest, et mõõta tuleb ennekõike sisu, mitte hulka. Üks positiivne artikkel päevalehe esikaanel on reeglina palju mõjusam kui mitmed kolmanda lehekülje uudisnupud kokku
Avaliku arvamuse kujundamise eesmärkideks on üldsuse mõjutamine, soodsa suhtumise loomine ja positiivse kuvandi tekitamine. Firma annab teabe ajakirjandusele, televisiooni, raadiosse lootuses köita toimetajate tähelepanu, et nad vahendaksid seda lugejaile, vaatajaile, kuulajaile. Avalikkuse tähelepanu saab võita ka kokkutulekute, spordiürituste, festivalide, näituste ja pidude korraldamisega. Press on omaette nähtus ning nende nõudmistega ja vajadustega tuleb suhtekorralduses hea positsiooni säilimiseks arvestada. 51 8.HIND 8.1 HINNA OLEMUS JA OSA TURUNDUSMEETMESTIKUS Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Hinnal on väga tähtis roll firma ja kogu majanduse seisukohalt. Hind on toote turunõudluse peamine määraja, millest sõltub kogutulem ja kasum.