keskkonda) ja lõpetab reaktsiooni. Pärast hüdrolüüsireaktsiooni võetakse taandavaid suhkruid ja keedetakse segu komplekslahusega, mille tulemusena moodustub punane sade Cu2O ja ekvivalentses koguses vaba triloon. Triloon B tiitritakse 0,02M vasksulfaadi lahusega (indikaatorina mureksiidi vesilahus). Invertaasi aktiivsus määratakse mikrokatalites 1 ml ensüümilahuse kohta. Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg C2 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi moolmass V2 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V3 uurimiseks võetud invertaais lahuse maht, ml. Töö käik. 1
monosahhariidide jääkidest (tärklis, tselluloos, glükogeen Sahhariidide tähtsus: · Energeetiline funktsioon (glükoos on organismi põhiline energiaallikas) · Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises) · Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb veesisaldus) · Ligimeelitav funktsioon (taimed meelitavad putukaid) 2. Lipiidid (ehk rasvad)- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus, küll aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest. (Rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid on organismide energiaallikaks!!! Lipiidide tähtsus:
seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul. Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga. Orgaanilisi happeid on mahlades 0,4-1,7%. Maitsmismeelele sobib kõige paremini mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus on vahemikus 12...15%. Naturaalmahlad on oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel. Puuviljade ja marjade orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust ning ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist ja teiste toidukomponentide, nagu kartul, liha, piim, munad ja kala, omastamist.
sajaprotsendiliselt. Kartulis sisaldub ka suhkur. Selle ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja.Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis glükoosiks. Veri kannab glükoosi
Enne tiitrimise alustamist lisatakse igasse kolbi 0,3 ml(umbes 6 tilka) mureksiidi vesilahust, mille toimel värvus kolvi sisu violetseks. Tiitritakse seni, kuni kolvi sisu muutub intensiivselt roheliseks. 8. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Tulemuste analüüs Tiitrimiseks kulunud 0,02M CuSO4 lahuse hulga järgileitakse taandavate suhkrutesisaldus proovis Invertaasi aktivsuse leitakse kasutades valemi: A= ( C2 C1) × V1 × V2 × 103 / T ×180 × V3 × V4 × g kus: C2 taandavate suhkrute sisaldus aja hetkel T võetud proovis, mg/ml C1 taandavate suhkrute sialduse 0 proovis, mg(ml V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml 1000 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml
Optimaalne õhuniiskus 90-95%. Jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuur viiakse järk- järgult säilitamiseks vajaliku temperatuurini. Temperatuuri langus võib ööpäevas olla 0.5-10C. Õhuniiskus 80-90 (95 ) %. Säilitusperiood · Hoidlas suhteline õhuniiskus 85-90 (95) %. · Säilitustemperatuur: · Varajased ja keskvalmivad 3-40C, · Hilistel 4-60C. Tarbimiseks ettevalmistusperiood · Säilitustemperatuuril suureneb mugulates suhkrutesisaldus, mis on kvaliteeti alandav tegur. Töötlemiseks minevat kartulit säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10- 180C, mille juures väheneb mugulate suhkrute sisaldus. · Säilimist mõjutavad tegurid 1. Kartulimugul 2. Säilitamistingimused 3. Säilituse kestus. Kartulimugul Kartulisort, mis on ette nähtud pikemaajaliseks säilitamiseks peab vastama järgmistele nõuetele: · Pikk puhkeperiood · Mõõdukas kalduvus idanemisele säilitusperioodil
(Purret 2008). Kartulis sisalduvad süsivesikud suhkur ja tärklis. Suhkru ülemäärane sisaldus halvendab maitseomadusi ja põhjustab kartulitoitudel värvuse muutusi. Peale selle surub see ka maha immuunsüsteemi. Lisaks sunnib suur suhkru kogus kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Suhkur on ka paljude haiguste põhjustaja. Suhkur tühjendab keha kaaliumi ja magneesiumi tagavarasid, need on aga vajalikud südame tegevuseks. Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis suhkruks. Veri kannab glükoosi edasi ja keharakud kasutavad
..1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus jääb vahemikku 12...15%. Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui
-ööseks (ka vihma korral) tuleks virn katta ajutise kilega -soovitav on kasutada kahte kilet (paksus vähem. 0,15 mm)kile peale põhupallid, liiv, turvas v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile -madal temperatuur silomassis võihappe ja roisubakterid ei arene temperatuuril alla 15 kraadi hea silo sügisel -vanemas arengujärgus rohu koristamine suureneb suhkrutesisaldus aga halveneb toiteväärtus -silo liigid - märgsilo kuivainesisaldus 15-25% - noor värske rohi (või ka närvutatud paar tundi) -puudus rohke mahla eraldumine (250-400 l/t), vajalik kogumiskaev; mahla võib vedada rohumaale 20-30 m3/ha (1 m3 sisaldab 1 kg N, o,5 kg P, 5,5 kg K) -mahla saab siduda ka põhu (heina) abil -alla 0,5-1 m kiht -mahla võib eralduda 3-4 nädala jooksul
annaabi.ee 
