Looduslik magneesium aitab ära hoida ka lihas- ja soonekrampe. Samuti suurendavad mere- või mäesool organismi aluselisust. Kunstlik tootmine : Kunstlikult toodetud soolal pole midagi ühist looduslike sooladega. Looduslik sool pärineb kas kuivatatuna merest või on see kaevandatud iidsete sisemaiste merede põhjast, nagu näiteks Himaalaja sool. On olemas : Meresool, PAN-sool, ürdisool,Himaalaja sool,tavaline keedusool , küüslaugu sool , Suhkrud Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli
praetud lihatükk) raputada sellele vahetult enne serveerimist. 3. Kasuta vähem soola, kui retsept ette näeb. 4. Maitsesta toitu maitsetaimede, soolavabade maitseainete, puuviljamahla või vähese äädikaga 5. Kasuta mõõdukalt suure soolasisaldusega toidukõrvalisi, nagu ketšup, sinep, sojakaste, salatikastmed. 6. Kui su toidukorrad on soolarikkad, tasakaalusta neid, lisades rohke kaaliumisisaldusega toite, nagu värsked puu- ja köögiviljad. 7. Hoia soolatopsi köögikapis, mitte laual, kus see on kergesti kättesaadav. Soolatops olgu võimalikult väikeste aukudega. 8. Vahepaladeks eelista kartulikrõpsudele ja küpsistele värskeid köögivilju. 9. Valmistoitu tarbi võimalikult harva 10. Väljas süües palu, et su toit valmistataks vähese soolaga ja et toidu juurde kuuluv kaste oleks serveeritud toidu kõrvale, mitte peale.
0,1 C18:2, g 10,19 5,83 9,77 16,72 0,12 C18:3, g 0,08 0,05 0,26 0 KOLESTEROOL, mg 0 0 0 0 23,7 SÜSIVESIKUD, g 13,1 9,4 13,6 14 15,2 TÄRKLIS, g 2,8 0 0 3,3 0,8 SAHHAROOS, g 2,5 2,5 5,8 - 0 LAKTOOS, g 0 0 0- 0 FRUKTOOS, g 0,5 0,5 0,5 - 0,1 GLÜKOOS, g 0,4 0,4 0,3 - 6,4 KIUOAINED, g 7,1 6 7,2 6,9 3 VLKIUDAINED, g 0,4 0,3 0,3 -
KIUDAINED (g) SÜSIVESIKUD (g) TSELLULOOS (g) SAHHAROOS (g) KOLESTEROOL FRUKTOOS (g) KIUDAINED (g)
organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett
10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* · teised tüübid(nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) ·rasedusaegne diabeet Diabeeti on krooniline haigus, mida peab ravima kogu elu. Insuliinihäired on suhkruhaiguste põhjuseks. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur kõrgem kui normaalsel inimesel.1
roosuhkrus. Kuna valge suhkur on "toitainevaba", peab keha suhkru metaboliseerimiseks "laenama" puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida. Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole
Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist
1.2 Suhkur Suhkur on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlikumaid aineid. Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid.Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks.Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida.Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohekemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna
neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
