võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed. Kui meeste X kromosoomis olev hüübimisfaktori geen ei ole korrektne, areneb inimesel hemofiilia. Hemofiiliahaige pojad on terved, kuid tütred on haiguse edasikandjateks, sest nad omavad ühte Xkromosoomi defektse hüübimisfaktori geeniga isalt. Hemofiiliahaigete ravi on kompleksne hõlmates paljusid arste, nõustamisi ja ravimeid. Kõige olulisem on asendusteraapia, mis
Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline *mittesuguline toimub vegetatiivselt või eoseliselt, vähene pärilik muutlikkus. *sugulisel paljunemisel toimub viljastumine, järglaste muutlikkus kõige suurem.
Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Iga naise sugurakkus on üks X kromosoom. Pooltes mehe sugurakkudes on X - kromosoom, pooltes Y- kromosoom. Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga ( kas X või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas. Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks. Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad toruluud jne. Naistel on teisesed sugutunnuseks rinnad, kõrgem hääletoon, nahaalune
Seega Morgani seadus : ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Miks tekkis aga kombineeritud tunnustega isendeid. Vastus on sugurakkude küpsuses. Meioosis toimub kromosoomide ristsiire e orossing over. Mida lähemal kaks geeni paiknevad seda väiksem on tõenäosus et nad rist siirde tulemusena ümber kombineerivad. Soogeneetika Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv. Inimesele kas 23 või 46. Haploidne (n) n=23 mees x või y xy Diploidne (2n) n=46 naine x x Ülesanded Perekonnas on 2 last üks on 0 vererühmaga teine AB vererühmaga. Koostage pärandumis skeem, ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Mis suguste vererühmadega lapsed võiks selles peres veel sündida ?
· Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. · Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem, kui keharakkudes. · Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab. Mis on sooga seotud tunnused?: · Esmased sugutunnused on välja arenenud sünnihetkeks. · Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. 3. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS Muutlikkus on organismide võime üksteisest erineda: · Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. · Muutlikust võib jagada kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks.
nahavärvus ja kasv. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Organismide sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naise omad on xx ja mehe omad xy. Inimese geene, mis paiknevad x kromosoomid nim. suguliitelisteks. x>y e. x on suurem, kui y. Y-is on vähem geene, nt. y ei kontrolli kahte haiguse pärandumist, need on värvipimedus e. daltonism ja veritsustõbi, mittehüübivus e. hemofiilia. Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel spermis oleva x või y sugukromosoomiga. Sellest ka tõenäosus 50% tüdrukuid ja sama palju poisse. Lindudel on asi vastupidi- st. emaslinnul on x ja y ja isaslinnul on xx ja ei määra sugu. 4. Muutlikus. Pärilik ja mitte pärilik: Mitte pärilik: sõltub keskkonna teguritest: toidust, õhu koostisest, mulla viljakusest, veekogu pH-st. On fenotüübi muutus e. tunnuste muutus, kusjuures genotüüp ei muutu(geenid). Genotüübi osa seisneb siin selles, et ta määrab ära muutlikuse võimaliku ulatuse e. rekstiooni normi
sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest) Protanoopia, (dikromatism) kõige sagedasem (99%) ei erista punast-rohelist. Deuteranoopia (ei erista rohelist teatud punase ja sinise kombinatsioonidest) Tritanoopia (ei erista sinistkollast) Punase/rohelise värvi nägemine (pigmendi olemasolu) seotud sugukromosoomiga X. M on see dominantne omadus, N on kandjad (kuna N on 2 X kromosoomi, siis normaalselt ei avaldu, st avaldub ainult siis kui mõlemad X on defektiga; M on XY ja seega retsessiivne omadus avaldub fenotüübis). 1) P/R värvipimeduse kandja geen kandub värvipimedalt isalt üle tütardele, kes on heterosügootsed kandjad ja tavaliselt normaalse nägemisega.Värvipimeda mehe pojad ei päri omadust isalt, kuna nad saavad isalt Y kromosoomi ja mitte (defektiga) X kromosoomi.
3.Ülesanne dihübriidse ristamise kohta Nr 8 1. DNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded DNA desoksüribonukleiinhape Koostis: lämmastikalus (DNA A,T,G,C;) suhkur (desoksüriboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine 2. Soo määramine inimesel Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab.(Y kromosoomi olemasolu määrab) 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 9 1. 1. RNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (RNA A,U,G,C) suhkur (riboos) fosfaatrühm RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse)
- Barri kehake üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide produkte ei toodetaks liiga palju - Meeste sugurakkudes pooled sisaldavad X ja pooled Y-kromosoome (geene on alla 100) - SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide: Naine 23+X + Mees 23+X = Laps (tüdruk) 46+XX Naine 23+X + Mees 23+Y = Laps (poiss) 46+XY Millised tunnused määravad sugukromosoomid? - sünnimomendiks arenevad lapsel välja esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - teised sugutunnused kujunevad suguküpsuse saabudes Suguliiteline pärandumine - suguliitelised geenid sugukromosoomides paiknevad geenid
geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X- kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm. Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). 6. Soo määramine lindudel Soo määramine lindudel: Emased on heterogameetsed (ZW) ja isased homogameetsed (ZZ). Järglaste sugu on määratud emalt saadava (Z- või W-) sugukromosoomiga. 7. Soo määramine mesilastel Soo määramine mesilastel: Emased moodustuvad viljastatud munarakkudest ja on diploidsed ning isased viljastamata munarakkudest ja on haploidsed. Fertiilne emane (kuninganna) kontrollib järglaste hulgas emaste ja isaste suhet: enamasti moodustuvad steriilsed emased (töömesilased). 8. Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl
tütreid ja vähe poegi? Ehk siis - miks ka tugevalt polügüünsetes populatsioonides jääb sooline suhe enam-vähem 50:50 juurde? Igal isendil on üks isa ja üks ema. Kõrgematel selgroogsetel (imetajatel ja lindudel) sõltub järglase sugu 2 suguraku kombinatsioonist. Regulatsiooni seisukohalt on tähtis see, et järglase sugu sõltub heterogameetsest vanemast (nt imetajatel on heterogameetseks sugupooleks isased, lindudel aga emased), kellel tekib meioosi käigus erinevat tüüpi sugukromosoomiga gameete ligikaudu ühepalju. Seega on sugude 1:1 suhe täheldatav juba viljastamisel ja järglaste sündimisel. Looduslik valik liigutab populatsioonid, kes on kõrvalekaldunud sellest suhtest tagasi 50/50 tasakaalu juurde (Fisheri teooria) 16. Mis juhtub sugude tasakaaluga kui konkurents paaritumiseks ei hõlma kogu populatsiooni? Näiteks kui üks emane muneb oma munad isoleeritud keskkonda, kus pesakonna isased viljastavad pesakonna emased.
annaabi.ee 
