Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil
väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid
kliima hakkas külmenema. Kestsid kuni 11 500. aastani, pärast seda olnud pisikesi jääaegu. Suurim ulatus oli ca 20 000 aastat tagasi, kui kattis suurema osa Põhja-Euroopast. Kiviaeg algas ca 2,5 mln aastat tagasi ja jagunes kolme etappi paleoliitikum, mesoliitikum ja neoliitikum. Kuni noorema kiviajani tegeleti peamiselt küttimise ja korilusega, otsene suhe loodusega oli suur. Tähtsaimaks sotsiaalseks üksuseks oli oma sugukond, kuni homo sapiensini puudus läbikäimine teiste sugukondadega. Kui alguses võisid inimesed või inimeste rühmad olla eluviisilt väga liikuvad, siis neandertallaste aegu jäädi paiksemaks, elati koobastes ja onnides. Nooremal kiviajal muutus paiksus veelgi olulisemaks, kuna hakati tegelema põllumajanduse ja karjakasvatamisega hakati looma asulaid, tekkisid majalaadsed püsivad ehitised. Arenes ka käsitöö. Noorema kiviaja muudatused viisid tsivilisatsiooni tekkeni, mis käis käsikäes eelkõige põlluharimise algusega ja paikseks jäämisega
naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas pidevat vahetusväärtust omavad kaubad. Kujunes välja üldine vahetusvahend – raha. Arenenud kaubavahetus on tööproduktide vahetus raha vahendusel. .Raha kasutuselevõtt viis uuele arenguastmele, regulaarse vahetuse tekkele. See toimus siis, kui hakati tootma müümiseks. Vahetus muutus paratamatuks tööjaotuse süvenemise tõttu. Tekkisid tootmise ülejäägid. See lõi võimaluse
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2
ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistul kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46
Samuti usutakse, et surnute asukoht on seotud hauaga, kalmistu kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt maailmaga koos oma perega. Elu on sarnane maisega, kuid vastupidine (mis siin on katki, on seal terve). Sanditamistava on etendus teekonnakirjeldusest, hingede rännak koju. See on lahkunute kojuootamise aeg. 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast. 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu. Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela, Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond. 31
Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 43. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistu on kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 44. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks
Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas. Tundlad on mitmesuguse kujuga kuid ei ole tipus jämenevad. Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae. Suurim suru Eestis on sirelisuru Sphinx ligustri. Sugukond karuslased Arctidae. Neile on iseloomulikud väga karvased röövikud. Rahva seas on tuntud röövik ,,päevakoer", kes ka päeval ringi roomab ja sellega silma torkab. Temast saab kunagi aga ilus liblikas harilik päevakoer Arctia caja. Sugukond öölased Noctuidae on üks liigirikkaim Eestis. Liblikad on enamasti hästi ära tuntavad oma jässaka ja hallikirju tiivamustri järele
annaabi.ee 
