ristamist ja nendevaheliste hübriidide asustamist. Nõuded asustusmaterjali päritolule ja paljundamise viisile olenevad asustamise eesmärkidest... 1. Asustamised kalapopulatsioonide kaitse eesmärgil* 2. Asustamised kalapopulatsioonide taastamiseks* 3. Asustamised kalavarude suurendamiseks * Inbriidingu (sugulusristluse) vältimiseks tuleb järgida alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu; · kasutada järglaste saamiseks võimalikult suurt arvu sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500); · kasutada võimalusel võrdset arvu emas ja isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas.
tarbeks Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul Tiigi kategooria - % üldpindalast: Sugu-, asenduskalade tiik 23; I järgu kasvutiik 810; II järgu kasvutiik 2025; Tootmistiik 60; Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,52 m sügavused tiigid
I järgu kasvutiik 8–10 II järgu kasvutiik 20–25 Tootmistiik 60 Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. 53 Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. Soovitavalt võiks need tiigid olla 1–1,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad-tühjendatavad. 54 Kasvutiigid ja tootmistiigid II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad.
(10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi · Alla 100 ha suurustel veekogudel ei tohiks sõita motoriseeritud sõiduvahenditega
· jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 78. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 79. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi · Alla 100 ha suurustel veekogudel ei tohiks sõita motoriseeritud sõiduvahenditega
(10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik · seadusandlus ja rahvusvahelised lepped kalastuses · rändeteede avamine · koelmute taastamine · Asustusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse ainult samast populatsioonist sugukalu. 79. Kuidas on võimalik parandada kalade elupaiku jõgedes? Millised on jõgede looduslikkuse taastamise meetodid? Kivide paigaldamine voolusängi servadele, puistangkärestike rajamine. 80. Kuidas käituda veekogude kallastel ja randadel? (7reeglit)? Millised on seadusega sätestatud piirangud? · Endast ei tohi maha jätta prahti ega prügi · Alla 100 ha suurustel veekogudel ei tohiks sõita motoriseeritud sõiduvahenditega
Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus
Äge ja krooniline vorm ei ole omavahel selgelt piiritletud. Kalade eksperimentaalsel nakatamisel haigestuvad kõigepealt neerud. Haiguspuhang kestab kalamajandis tavaliselt 12 kuud. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste, patoanatoomiliste muutuste ja viroloogilise uurimise (ELISA meetod) tulemuste alusel. VHS on väga suureks ohuks forellikasvatusele ja seepärast tuleb rakendada kõiki abinõusid, et vältida haiguse sissetoomist tervesse majandisse kalade ja kalamarjaga. Sugukalu, asustusmaterjali ja kalamarja tuleb tuua ainult nendest majanditest, kus varem ei ole haigust esinenud. VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb
annaabi.ee 
