manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt, mis iseenesest peegeldab valitsevaid soo- ja sotsiaalseid paradigmasid, eelkõige naise käsualusust ja tema tegevusruumi ahtust sootsiumi (avalikes-avalikult) patriarhaalseis struktuurides. Siiski antud juhul tuleb seda skeemi lugeda vabamalt: Treffneriga ühendas Suburgi kollegiaalsus hariduspõllul mõlemad ju kooliasutajad ja -juhatajad nii et see patronaaz oli pigem vormitäide paberil. Kuna üks essee ei saa võtta endale eesmärki käsitleda ajakirja kogu selle temaatilises mitmekesisuses, ilukirjandusest (sh algupärasest) kuni sotsiaalia ja moraali (sh kooli ja kasvatusküsimused, erinevad naisküsimused, vooruse seadused seltslikkus elus, perekonnatemaatika jne) ning ökonoomika, täpsemalt
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et
Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal
sellised valikuid, mis aitaks teda materiaalselt heale järjele, mida ta ka saavutas, kuid lõpuks ei saanud ta õnnelikuks ja suri väga tühiselt pärast purjutamist surnuks külmudes. Anton Hansen Tammsaare on öelnud ,,Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest." Toonasest kirjandusest saab selge pildi, kui erinevalt mõjub surm inimestele. Surm ja sellega kokku puutumine mõjub inimestele väga individuaalselt. Näiteks Lilli Suburgi teoses ,,Liina" oli peategelane Liina ülimalt kurb, kui tema lapsepõlve parim sõbranna Aurora lapseeas suri. Liina oli kurb, sest ta oli Auroraga väga lähedane. Aurora leinamine kestis kaua ja minulgi oli seda väga kurb lugeda. Loo tegigi eriti kurvaks asjaolu, et surija oli alles laps. Vastandina võib tuua Juhan Liivi jutustuse ,,Vari", kus poisike Villu ei kurvastanudki eriti oma emaks peetud Madli, kes oli tegelikult tema vanaema, surma üle, sest ta oli ise alles noor ja ta ei
1883 6. veebruar Eesti Üliõpilaste 1887 aprill koolides algab järk Seltsi esimene ametlik koosolek järguline üleminek vene 1883 24. aprill eesti muusikateatri keelele: Vene keiser kinnitab algus: "Vanemuise" seltsis tuuakse seaduse "Vene õppekeele lavale P.A.Wolffi ja C.M. von Weberi tarvituselevõtmisest..." laulumäng "Preciosa" 1887 4. august Lilli Suburgi 1883 7. detsember Hugo Treffneri toimetamisel hakkab ilmuma erakooli asutamine naisteajakiri "Linda" 1884 23. mai Otepää kirikus õnnistatakse sisse Eesti Üliõpilaste 1888 ülemaalise rahvaluule Seltsi sini must valge lipp suurkogumise algus: Jakob Hurt avaldab üleskutse "Paar 1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele hakkab uue omaniku K.A
Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904.
Vladimir Grabar, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. -Esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel. -Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigis doktorikraadi, kuid eesti keele professuuri neil luua ei lastud. -Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp, ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrich Koppel. Kirjandus -Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud. -Peatselt nägid päevavalgust Jakob Pärna ja Lilli Suburgi jutustused ning 1880. Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused. -XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. -Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. -Luuletaja omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. -1905.a.astus avalikkuse ette esimene kirjanduslik rühmitus ''Noor-Eesti'', mille juhtideks olid
Sündmused: ,,Pärno Postimehe" loomine, I ülp, Aleksandrikooli komitee loomine, EKmS loomine, ,,Sakala", Jannsen vs Hurt ja Jakobson, Hurt vs Jakobson, esimene näidend ,,Saaremaa onupoeg", esimene algupärane näidend ,,Säärane mulk". ,,Kalevipoja" ilmumine. Teosed: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Hurda ,,Pildid isamaa sündinud asjust", Jakobsoni kooliõpikud, Koidula asjad, ,,Kalevipoeg", Kr ,,Eestirahva Ennemuistsed jutud", Pärna ,,Oma tuba, oma luba", Suburgi ,,Liina", Seltsid: EKmS, Eesti Põllumeeste Selts, Karskusseltsid, Tuletõrjeseltsid, Näiteringid üle kogu maa, Kanepi puhkpilliorkester oli väga pro, ,,Vanemuise" selts, Aleksandrikooli komitee... Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): · baltisaksa kontseptsioon Pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus.
Pärna teoseid. ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja 1881. aastal ilmus pealkirjaga «Maarja ja Eeva kujunemist. Jutustus "Käkimäe kägu" (1883) ehk: Suguluse truuus ja armastus mehe vasta». Ka kujutab üht Villu omale sarnast elusaatust. see teos ei pääsenud trükki ilma Külajutt "Nõia tütar" näitab ebausu raskeid tsensorikärbeteta. Suurt ei lisa Suburgi loomingule tagajärgi, kuid peategelane, rahvaarsti tütar Leena tema lühemad lood «Kähe poolega jutukene ja leiab siiski oma õnne. Juhan Liiv on üks eesti «Leeni, ehk igavene käsualune» «Linda» ; siiski luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi püsivad need «Maarja ja Eevaga» võrreldes märksa lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi reaalsemal pinnal, kujutades taluelu. Maximillian luuleuuenduse eelkäija
annaabi.ee 
