Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest. Peale vaatamist avastasin alles et subtiitreid saab ka valida.^ Film oli väga huvitav ja mõtlema panev, kui erinev ja kui raske oli 13.saj elu praeguse eluga. Mingil määral tehti eestlased ka lolliks, kuna nad andsid rasketel hetkedel tihti liiga kergelt alla ja ei mõelnud korralikult asjade üle mis oleks võinud aidata, kuid Uru suutis nad mõtlema panna ja tegutsema. Ning lõpuks lõppes kõik hästi.
Kõne Austatud kuulajad. Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on sul tulevikus...
väga mitmekesine ja huvitav. Samuti meeldisid mulle vanemate osatäitjad, sest nad sobisid ilusasti rolli. Mulle meeldis filmi juures see, et kui poiss koomasse langes, jäi ta sõber teda toetama. Samas ei meeldinud mulle ei meeldinud see, kuidas teised poisi sõbrad sellele reageerisid: üks neist hakkas jooma ja teine ei näidanud üldse mingit emotsiooni. Filmis oli veel pisidetaile, mis mulle ei meedinud, sest need olid minu arvates häirivad. Filmi subtiitreid oli halb lugeda, kuna need asusid liiga all. Filmi sisu oli kohati natuke segadusseajav, sest stseenid vahetusid liiga kiiresti ja mõni asi jäi arusaamatuks.
äärtes olevad menüüribad ja palju muud olulist. Veebilehtede puhul tuleks veel meeles pidada, et kõigil inimestel pole võrdsed võimalused. Veebilehtedel käivad ka füüsiliste või mentaalsete takistustega inimesed. Heal veebilehel on juurdepääsetavus kõrge, see tähendab, et ka takistustega inimesed on võimelised teatud lehte kasutama. Hea juurdepääsetavuse puhul on veebilehel kasutatud viipekeelt, audiokirjeldusi, subtiitreid, suuremat teksti ja ka paljusid teisi kasutajaid abistavaid elemente. Halval veebilehel on juurdepääsetavust halb ning takistustega inimestel lehte võimalik kasutada pole. Halb veebileht on aeglane ega näe profesionaalne välja, puudub juurdepääsetavus ning kohalduvus. Kasutajakogemus on negatiivne ning aeganõudev, vastupidiselt heale veebilehele, mida kasutades on inimene rahul ning jõuab soovitud tulemusteni kiiresti. Heal veebilehel on paigutus ja tekst arusaadav
valmis pidid sättima, samas nad olid osa etendusest. Üks nendest töölistest oli Maarja Mitt, kes pälvis ka selle eest parima naiskõrvalosa preemia ning teine oli Markus Luik, kes esitas parima meeskõrvalosa. Kõik need konstruktsioonid, mida need töölised kokku pidid panema oli välja mõelnud Sasa Pepeljajev ning see tundub väga huvitav, et keegi selliste asjade peale mõelda oskab. Mulle oleks meeldinud kui need laulud oleksid olnud selgemad. Seina peal küll näidati subtiitreid, mida nad laulsid, aga kõik jäi ikka segaseks. Laulud polnud küll eesti keeles, aga aru polnud saada ka hästi, et laulud oleksid olnud inglise keeles. Kogu etendust oli väga raske vaadata, sest korraga toimus mitu tegevust ja kunagi ei teadnud, mida neist täpsemalt vaadata. Terve ooper oli suhteliselt segane, sest seal olid väga paljud erinevad ehitised, millest kõigist hästi aru ei saanud, aga mulle väga meeldis, et kõik need
Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt. Minu jaoks jäi natukene tahaplaanile Albina Kotsetova (Micaela, külaneiu) esitus
tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Ooperis esitati palju teoseid, mis olid keeruliste prantsusekeelsete nimedega ja raskesti meeldejäetavad. Ooperitükk oli ise prantsuse keeles, aga õnneks näidati ekraanil inglise-ja eestikeelseid subtiitreid, et mõista sisu paremini. Kõige rohkem meeldisid mulle lood „L'amour est un oiseau rebelle”(„Armastus kui metsik lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist. Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda
Mõtlesin korduvalt, et mis siis küll saaks, kui näiteks näitleja valel ajal laulma hakkab, sest näiteks subtiitrid tulid vahepeal varem/hiljem. Kusjuures, kuigi tekst oli tõlgitud, jäi mulle jutt ikkagi segaseks. Dirigendi tõmblemist polnud minu kohalt väga hästi näha, kuid õnneks nägin vahepeal tema peanukki ja sõrmi. Näitlejaid oli samuti väga põnev vaadata, kuid oli keeruline keskenduda nende liikumisele, häälele ja samal ajal lugeda subtiitreid. Mulle meeldisid näitlejate rikkalikud kostüümid, mis olid kohati päris naljakad. Näitlejate töö on kindlasti väga keeruline ning need näitlejad olid kindlasti professionaalid, sest nende töö oli väga hästi läbi mõeldud ning kogu tekst oli peas.. vähemalt nii tundus. Muusikute esitus oli ka huvitav ning polnud sellist hetke, kus ei oleks viitsinud üldse seda kuulata. Muusika oli selge ning väljendas hästi emotsioone.
riided. Solistid olid kõrgetasemelised ja ka orkesteri ning dirigendi esitus olid head. Kõige sümpaatsema mulje jättis Aile Asszonyi mängitud Peaministri naine. Nii tema vokaalne esitus kui ka lavaline liikumine ja kehakeel olid kõrgel tasemel. Ta mõjus oma rollis tundeküllase, siira ja segaduses naisena, kes soovi kellelegi halba. Minule kui itaalia keele mitte oskajale olid sõnad arusaamatud. Seepärast pidin lugema Eesti keelseid subtiitreid, kuid vähem, kui eelmisel aastal, mil ma samuti seda ooperit vaatamas käisin, sest ma teadsin juba süzeed. Seega sain ma sel korral palju rohkem keskenduda muusikale ja laval toimuvale ning nautida seda kontserti. Teistkordsel vaatamisel tundus mulle esimene vaatus palju põnevamana kui eelmisel korral (enne ooperi külastust lugesin põgusalt läbi oma retsesiooni antud ooperi kohta, et oleks endal põnevam) . Teine vaatus algas Võllamäel südaööga, kus tuli lavale hirmunud Amelia
Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles kajastusid huvitavad teemad (pime armastus, reetmine ja kättemaks). Mulle meeldis ja jättis väga hea mulje. Koht, aeg: Teater Vanemuine, Väike maja Reede 21.11.08 kell 19:00 5
ühendada leviliigile (sateliit, kaabel, eeter) vastav digivastuvõtja. Digiprogrammide vastuvõtuks mõeldud digituunerit tuntakse digiboksina (STB-set top box) . See ühendatakse teleriga üldiselt SCART-kaabli abil . Sõltuvalt mudelist on võimalik seada kanalid soovitud järjekorda ning moodustada eri tunnuste järgi kanaliloendeid , kasutada interaktiivset saatekava (elektroonilist programmijuhti EPG), saateid ühe nupu vajutusega salvestamiseks programmeerida, valida subtiitreid eri keeltes, programmeerida digiboks ettenähtud ajaks salvestama tema teise SCART-pessa ühendatud DVD-või kõvaketassalvestile, kaardimooduli olemasolul maksu-TV saateid. Kallimatel digiboksidel on kõvaketassalvesti sisse ehitatud (mahutavus näiteks 160 GB, millele vastab umbkaudu 80 tundi salvestusmahtu). Kahe tuuneriga digiboks lubab ühe saate vaatamise ajal mõnel teisel kanalil salvesada . Vastuvõetava signaali tugevuse hindamiseks võib digiboksil olla ribaindikaator ja
Leides uusi tutvusi õpid sa tundma võõramaa kultuuri ja täiustad enda suhtlus oskust. Võõrkeelte oskus on oluline hea töökoha leidmisel, paljud inimesed lähevadki välismaale hea palga tõttu (www.miksike.ee). Erinevaid keeli läheb vaja võõrkeelsete raamatute lugemiseks. Raamatuid lugedes sa arendad enda võõrkeele oskust ja saad palju huvitavat ning harivat informatsiooni teada. Paljud filmid on tänapäeval võõrkeeles, millele ei leidu emakeelseid subtiitreid, selleks, et saaksid aru filmi sisust pead oskama võõrkeelt, mis keeles see film on (www.miksike.ee). Võõrkeeli peavad õppima kõik inimesed, kui tahetakse, et elu edaspidi lihtsam oleks. Võõrkeeltega lööb tänapäeval kogu maailmas läbi ja selleks neid õpetatakse ka koolis (www.miksike.ee). 13 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA Selleks, et välja selgitada õpilaste arvamused ja suhtumine viis autor gümnaasiumi
indiviide, kasutades nende nimesid. Rõhutas nii seda, et tema isiklikult filmi tegemisel väga hindab ja respekteerib neid inimesi. Edasi tegi veel pikke seeriaid, alates 69ndast aastast käis mitmel filmiretkel Paapua Uus-Guineas võtsid üles Baruya rituaali. Kautas 16 mm kaamerat, kasutas sünkroonheli. Rituaalikeel oli nii keeruline, et seda ei osatud tõlkida, seetõttu ei saanud kasutada subtiitreid. Samal ajal alustatud projekt (üle 20 aasta kestev), filmis Austraalia põhjaosas, sinna oli loodud kaevandus, mis hakkas mõjutama aborigeenide kogukonda. Film: the Yirrkala Film Projekt (22 filmi). 23 Dubleerimine muudab inimese sõnumi vahendatuks. 25.11.14 Keele ja kultuuri seotus. Räägitakse lingvistilise relatviisuse printsiibist iga keel väljendab ja loob erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi
annaabi.ee 
