Selektiivsed stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega: Ametiühingud pakuvad oma liikmetele lisaks avalikele hüvistele ka selektiivseid, ainult neile mõeldud stiimuleid (nt toetust töövaidlustes). Organidoonorlust ergutaks, kui doonoriks registreerinud saaksid eesõiguse asendusorgani siirdamisele, kui seda neil endil vaja läheb. Keskkonnasäästlikuks käitumiseks tekitatakse tagasisidet (selektiivseid stiimuleid) trahvide või subsiidiumidega. Signaalimine - Iga indiviid, kes pakub head kvaliteeti, püüab sellest signaalida. Seejuures vajavad lahendust kaks ülesannet: signaalist peavad teised aru saama (infoaspekt) ja see peab olema usaldusväärne (stiimuliaspekt). Näited: Tartu Ülikooli diplom, seejuures heade hinnetega. Tulevasele tööandjale on siis kohe selge, et tegemist on teatud kvalifikatsiooni ja võimetega, mida ilma selle signaalita kandidaatidel ei ole (või on vähem)
asustussüsteemi muutused- väikelinnad vs majandikeskused. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis. Produktivism ja post-produktivistlik siire. Produktivism- dom poliitika põllumajanduses 1940-80 keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerimist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire- järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued. Traditsioonilised Uued
Taimekasvatuse saagi muutused Eestis, % kumulatiivselt: Nisu kasvatus on aastatega aina kasvanud. Rukki kasvatus on aastataega aga just kahanenud. Samuti ka kartuli kasvatus. Taimekasvatus Eestis, tuhat tonni (2011): 6. Produktivism ja post-produktivistlik siire: • Produktivism - domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. • Post-produktivistlik siire - järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajandusele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. 7. Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi: 8. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis: 9. Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis: TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) 1
Taimekasvatuse muutused ja osatähtsused Eestis Produktivism ja post-produktivistlik siire Produktivism – domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine. See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerumist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire: järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajandusele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi Taimekasvatusele, loomakasvatusele ja mahetootmisele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused Rekreatsiooni tähtsuse kasv
sooja tootmise efektiivsuse suurenemisel ning tarkadel elektrivõrkudel. Vaadeldavate stsenaariumide teostumine sõltub paljuski riigipoolse sekkumise ulatusest ja tõhususest: kas riik rakendab piisavalt tõhusaid meetmeid energia- ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning suudab regulatsioonide (kohustuslikud energiatõhususe sihtarvud) või fiskaalmeetmetega (nii maksude ja koormistega kui ka investeeringutoetuste ja subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub lisaks taastuvenergia toetustele ja heitepiirangutele olulisel määral ka CO2 hinnast. Mida kallim on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisem on CO2-vähese energia tootmine ning seeläbi võivad kasumlikuks muutuda ka hetkel kallid elektri tootmisseadmed ja süsiniku püüdmise tehnoloogiad
Eriti oluliseks pidas ta tööhõive suurendamise ja inimeste tuluerinevuste vähendamise programme. 4. Milles seisnes new deal'i olemus? 1935 aasta Roosevelt "New Deal" · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive Majanduse riiklik reguleerimine vastavate föderaalseadustega ning riiklike kapitalimahutuste ja subsiidiumidega. Koosnes kahest etapist: I tööstuse ja põllumaj stabiliseerimine ja taaselustamine hindade stabiliseerimise, turgude jaotamise, ostujõu tõstmisega. Tööpuuduse leevendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid. II pearõhk sotsiaalsetele probleemidele: ametiühingud said ametliku tunnustuse ja õiguse sõlmida kollektiivlepinguid, kehtestati tööaja ülemmäär ja tasu alammäär, võeti vastu USA esimene sotsiaalkindlustusseadus 5
(kasutamisest saadav tulu ületab tehtud kulutusi) ning mittetasuvad. Majanduslik tasuvus ei iseloomusta vaid era-hoonestust (ka kohalikud võimud ja riigiasutused kavandavad majanduslikult tasuvaid projekte), samas kui ka eraehitus ei pea alati toimuma eesmärgiga saada kasumit (kirikud ja heategevus-ehitised). Mõned ehitised võivad olla vaid osaliselt isetasuvad (KOV elamuprogramm, mis osaliselt kaetakse üüridega, osaliselt maksudega ja subsiidiumidega). 2.3.1. Majanduslikult tasuv ehitus Koostades majanduslikult tasuva ehitusprojekti (kontorihooned või elamud kas rentimiseks või müügiks) eelarvet, peab see tuginema turumajanduse ökonoomikal: ehitise ainueesmärgiks on kasumi saamine ja see on esmajärgulise tähtsusega. Tellija arvestus peab näitama, kui palju võib ta kulutada „ehituskuludena“, et kõiki tegureid arvestades saaks ta projektist kasumit. Sellisel arvestusel on aga ka
kasu või kahju. Vajalik on ühelt poolt lepinguliste suhete täiustamine, et tagada mingi alternatiivi teostamisel osalevate subjektide huvide tasakaalustatud arvestamine otsuse ettevalmistamisel. Teisalt vajab täiustamist valitsuse majanduspoliitika, mis peab kaitsma otsustuse elluviimises mitteosalevate, kuid selle tulemustest puudutatud subjektide huvisid. Valitsusasutuste ülesandeks on preemiatega (toetuste, subsiidiumidega) kompenseerida aktiivselt tegutsevale subjektile juhitava protsessi täiustamisel saamata jäänud positiivsete välismõjude tulemused ja sanktsioonide (maksude, trahvide) abil hoida subjekte tekitamast negatiivseid väliseid tulemusi. Otsuse ettevalmistamise antud etapil on majanduspoliitika ülesandeks luua tingimused alternatiivide elluviimise tulemuste seostamiseks juhi (otsustaja) eesmärgisüsteemiga sellisel
(kasutamisest saadav tulu ületab tehtud kulutusi) ning mittetasuvad. Majanduslik tasuvus ei iseloomusta vaid era-hoonestust (ka kohalikud võimud ja riigiasutused kavandavad majanduslikult tasuvaid projekte), samas kui ka eraehitus ei pea alati toimuma eesmärgiga saada kasumit (kirikud ja heategevus-ehitised). Mõned ehitised võivad olla vaid osaliselt isetasuvad (KOV elamuprogramm, mis osaliselt kaetakse üüridega, osaliselt maksudega ja subsiidiumidega). 2.3.1. Majanduslikult tasuv ehitus Koostades majanduslikult tasuva ehitusprojekti (kontorihooned või elamud kas rentimiseks või müügiks) eelarvet, peab see tuginema turumajanduse ökonoomikal: ehitise ainueesmärgiks on kasumi saamine ja see on esmajärgulise tähtsusega. Tellija arvestus peab näitama, kui palju võib ta kulutada „ehituskuludena“, et kõiki tegureid arvestades saaks ta projektist kasumit. Sellisel arvestusel on aga ka
Vahetutelt majandussubjektidelt tegevusvabaduse äravõtmine või miinimumini viimine. Majandussubjektide seadmine ebavõrdsesse majanduslikku olukorda. Tihti loodi arengu- tingimused ebaefektiivsele tööle ja võeti arenguperspektiivid efektiivselt töölt. Mitme- suguste ümberjagamismehhanismidega muudeti hea töö ebaotstarbekaks ja halba tööd pre- meeriti dotatsioonide ning subsiidiumidega, mis võimaldasid kahjumit toovat tööd (tootmist) jätkata. Majanduslike otsuste ja vastutuste süsteem muudeti kohmakaks ja jäigaks. See nn sotsialistlik majandusmudel oleks ilmselt tunduvalt varem kokku varisenud, kui ideoloogilisi ja majanduslikke eesmärke ning seadusi oleks täpselt järgitud. Tegelikult oli aga NSV Liidus mõnes valdkonnas-süsteemis siiski kasutusel ka mitmeid turumajanduse
annaabi.ee 
