mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused
5 25. Milles seisneb AJUVATSAKESTE tähtus? ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku. 26. Nimetage pea- ja seljaaju KESTAD seestpoolt väljapoole 1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28
umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid
postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40
kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet. · Ämblikkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel.See kest on vaene veresoonte ja närvide poolest. Ämblikkest aju lõhedesse ja vagudesse ei ulatu, vaid läheb neist üle. Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum. · Soonkest (ka pehmekest) kujutab endast pehmet, rohkesti veresooni sisaldavat sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal. Peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal soonpõimikuid. Selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses, aga soonpõimikud - ajuvedeliku valmistamises.
, *Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. *Hammas-, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. *Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140."Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad.,
2. Ämblikkest ARACHNOIDEA (keskmine) - õhuke, õrn sidekoeline leste, mida katab endoteel - seal on vähe veresooni ja närve, - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem - ei ulatu aju lõhedesse ja vagudesse, läheb neist üle ● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM. EKSAMIL!!! - kitsas pilu, väheke liikvorit ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor ➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses! ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused -> surve ajule kui kogunenud vere hulk on suur! - kui ajukude saab deformeeritud, siis ajukoores ja ajus olevad keskused lülituvad välja
ühendatud, kuid siiski üsna raskelt eemaldatav. Pea ja seljaaju ämblikuvõrkkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel. Ta ei ulatu aju vagudesse ega lõhedesse erinevalt kõvakestast ja allpool olevast soonkestast. Soonkest kujutab endast pehmet, rohkelt veresooni sisaldavat sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades ka kõiki süvendeid nende pinnal. Peaja seljaaju ämblikuvõrkkesta ning kõvakesta vahele jääb subduraalruum. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum. 29 Kõvakesta ja lülisambakanali pinna vahel paikneb epiduraalruum. Ajuvedelik e. liikvor asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on 150-200 ml. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju
38 Ämblikuvõrkkest (arachnoidea) on keskmine kest ja liibub otseselt vastu kõvakelmet ja ulatub oma peente kiududega sisese ajukestani ja moodustab subarahnoidaalse ruumi (ämblikvõrkkelme alune ruum). See ruum on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Ämblikvõrkkestas puuduvad peaaegu täielikult veresooned. Kõvakest (dura mater cerebralis või spinalis) on välimine ajukest. See koosneb tugevast sidekoest ja liibub seestpoolt vastu koljut. Kõvakelme all asub subduraalruum. Kõva ajukelme koosneb õieti kahest kihist, mis on enamasti kokku kasvanud. Seal, kus need kihid on eraldi, asub õõnsus (siinus), mis võimaldab venoosse vere äravoolu läbi suuremate veenide. Kõvakesta moodustavad lisaks sellele duraseptid, sidekoest seinad aju üksikute osade vahel: suurajusirp suuraju kahe poolkera vahel (falx cerebri) ja telk (tentorum) suur- ja väikeaju vahel. Subduraalne – kõvakelme all asuv Siinus – süvend Seljaajukestade ehitus sarnaneb peaaju omale
annaabi.ee 
