Mere põhja ladestusid teokarbid ja vetikad, millest tekkisid lubjakivi, fosforiit ja põlevkivi. Esimesed maismaataimed siluri lõpus (psilofüüdid) Hilisemate geoloogiliste aegkondade floorast ei ole fossiilseid jäänuseid säilinud, sest1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html
noore puu all. Täiskurnas on 4 kreemjat hallide koorelaikude ja ruugete väikeste pealislaikudega kirjatud muna. Esimene kurn on täis aprilli lõpul - mai algul. Kui esimene kurn peaks mingil põhjusel hävinema, esineb tal ka järelkurni, mis aga ei ole tavaliselt enam nii suured. Ohustatus ja kaitse: Looduskaitse alla ei kuulu. Järvekaur Levik: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika arktiline, subarktiline ja boreaalne vööde. Eestis haudelind rabadel. Toitumine: Peamiselt kalatoiduline. Eestis võib sooritada toiduotsinguil ka 40 km rändeid sisemaa rabajärvedelt merele. Pesitsemine: Peamiselt tundra- ja taigavööndis, rabaveekogudel. Eelistab suremaid, sügavaid ja hästi taimestunud järvi.
Põhiliselt radiosüsiniku meetodil Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata Lendtuhaosakeste abil- fosiilsete kütuste põlemis tuleb atmosfööri lendtuhka, selle konstepsiooni järgi teab kus ajas me oleme Taimkatte arengulugu Arktiline kliimaperiood Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud Arktiline tundrataimestik kanarbikuga. Sõralised Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Subarktiline kliimaperiood Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE! Pleistotseeb (jääaeg) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg) Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske
Kodutöö http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=139&id_a=13 Eesti Arktiline kliimaperiood · Jää taandus Haanja 13 200 a.t. Sakala 12 250 a.t. Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv
Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Maokeelelaadsed (Ophioglossales) Sugukond: Maokeelelised (Ophioglossaceae) Perekond: Võtmehein (Botrychium) VIRGIINIA VÕTMEHEIN kasvukohad: segametsade kraavikaldid, sihid, lagendikud õied puuduvad maapealne osa: leht(steriilne osa) ja spoorikandja(fertiilne osa) iseloomulik lihakas ja habras olek noortel taimedel areneb leht vanematel lehe küljest pikk vars, tipus sporangiumid täiskasvanud taime kõrgus 2040cm põhilevilaks parasvöötmeline ja subarktiline PõhjaAmeerika. Euroopas: Soome, Rootsi, Baltimaad, ka Venemaa. Eestis: 30 leiukohta (peamiselt IdaVirumaal, Pärnu ja Tartumaal) Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed
arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP 10 300 BP tekib Balti jääpaisjärvel ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis ja jääjärve tase alanes 25 m võrra, ühtlustudes maailmamere tasemega. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik on kase ja männi osatähtsuse pidev suurenemine. Rohttaimedest leidusid näiteks angervaks, palderjan, ubaleht jt. Preboreaal (10 0009000 BP)
Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetetetüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Ranniku lähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja karedakaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. 1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi voipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas
13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood Balti paisjärvel tekib ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis > jääjärve tase ühtlustus. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest angervaks, palderjan, ubaleht jt. Fauna: sõralised ja kabjalised (põhjapõder ja piison), vb ka metshobune. Alust arvata külma ja lund taluvate imetajate sisserännet (pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt).
13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood Balti paisjärvel tekib ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis > jääjärve tase ühtlustus. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest angervaks, palderjan, ubaleht jt. Fauna: sõralised ja kabjalised (põhjapõder ja piison), vb ka metshobune. Alust arvata külma ja lund taluvate imetajate sisserännet (pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt).
Tulemuseks on küll toitaineterikas kuid väga liigniiske muld, kus suudavad elada vähesed taimed. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. · Polaaralade vete temperatuur on kogu aeg madal ja kestev jääkate neelab valgust ning takistab vete tsirkulatsiooni. Fütoplanktonil on ainult üks lühiaegne kevadine maksimum. Siiski on elu meres nendel laiustel võrratult rikkalikum kui maismaa jääkõrbes. · Subpolaarsed vööndid (subarktiline ja subantarktiline) on talvel kaetud jääga, suvel on nad jäävabad. Jää tekkimisel vesi jaheneb ja muutub soolasemaks, mis tingib veemasside vertikaalse liikumise ja koos sellega rikastumise hapniku ja mineraalainetega. Suvel, mil päev on pidev, areneb neis tingimustes väga rohke plankton - kõigi teiste mereorganismide toiduahelate alguslüli. · Parasvöötme vetes on samuti ilmsed aastaaegade erinevused ja toimub vee intensiivne segunemine
Proovides olevate taimede ja nende suiraterakeste hulk vaheldub eri aegadel, kajastades metsade koosluses toimunud muutusi. Metsade ja muu taimestiku koosluse muutumine kajastab kliimas toimunud muutusi. Õietolmuterade võrdleval uurimisel eri kihtides saab kindlaks määrata kliimaperioodide vaheldumist. Eristatakse seitset jääajajärgset kliimastaadiumi. 42 I arktiline kliimastaadium, seejärel subarktiline. Järgnesid mandrijää sulamisele u 12 20010 200 a tagasi. Kliima väga külm, niiske, soojenedes mõnevõrra subarktilises staadiumis. Tundrataimestik (pajud, vaevakased, kanarbik, roosõieline kääbuspõõsas drüüas). Loomadest põhjapõdrad, polaarrebased, jänesed, hiljem ka koprad, karud. Läänemere faasidest vastas neile kliimaperioodidele Balti jääpaisjärv. Järgnes preboreaalne kliimastaadium (u 10 2009300 a tagasi). Kliima jätkuvalt niiske, veidi
ja erütrotsüütide hulga suurenemisega jne. Veelkord: mitte kaugeltki alati ei saa muutust kutsuda adaptatsiooniliseks siis ja seal, kus on tegemist vastusega keskkonnatingimuste muutumisele. Osa füsioloogilisi vastureaktsioone ei ole mitte kohanemine, vaid organismi ebaadekvaatne "proov" kohaneda. Piiri tõmbamine pole alati lihtne ja siin pole mõtet kalduda viljatutesse arutlustesse. Struktuursed kohastuslikud muudatused on muidugi enam ilmekad taimedel: meie kask ja subarktiline vaevakask; rannikul üksikuna kasvav mänd ja männitihnikus kasvav isend jne. Taimede puhul on kohanemine tihti seotud selle kohanemise geneetilise fikseerumisega alamliigi tasemel - ilmselt on siiski tegemist pigem eri geenide aktiivsuse regulatsiooni muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale.
annaabi.ee 
