esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest Teosed Luulekogud: · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996)
Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi "Rõõmupäevade meistrid" idee autor ja üks stsenariste aastal 1976. Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö segarühmalises lasteaias". 1960. aastatel alustas ta albumite koostamist, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama. Ilmusid albumid "Rebime ja lõikame", "Voldime" jt. 5 Kokkuvõte Eva Lootsari panus Eesti koolieelsesse kasvatusse on siiani väga väärikas. Tema
siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknalseisja" (1996) ja "Tunde küsimus" (2000). Mõnikord Mõnikord on lööki vaja
Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga paljudel erinevatel teemadel. Mõned neist on: armastus, inimeste- vahelised suhted ja isegi sport. Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus ja laululine. Keelekasutus on mitmekülgne ja leidlik, on kasutatud ka slängi.
Üleüldse tundub, et õpetlaste roll ühiskonnas suureneb ning töölisi hakatakse samas asendama masinate ja seadmetega. Lähtudes filmides nähtust, on oletatavasti võimalik ka planeetidevaheline ränne. Kui kuskil kosmoses on teisi elusolendeid, siis peaks tulevikuinimesed nendega kontakti saavutama. Kokkupuuted võivad olla rahumeelsed, kuid ei saa välistada ka võimalikke konflikte või sõdu, kui toetuda filmis "Tähesõjad" nähtule. Uskudes lennuka mõttega kirjanikke ja stsenariste, muutub ka inimese roll ühiskonnas. Suudetakse välja töötada robotid, mis inimeste asemel mehaanilised tööd ära teevad ning olles eriti täiustatud, võivad isegi mõelda või olla kaaslasteks üksikutele. Praegugi levivad uudised sellistest väljatöötamisel olevatest arvutitest, mis on võimalised füsioloogilisi protsesse (silmapupilli ahenemine) jälgides inimese pisimatki meeleolumuutust registreerima ning vastavalt reageerima, olles näiteks lohutaja rollis.
kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu
esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt
Ikka lüüasaamised, alistumised, äpardunud vastuhakud. Oleks mehemeel vähemasti 1939. aastal võitnud! Rahva enesetunde kosutamiseks annab koostada innustavaid stsenaariume. Kui olemasolevat ainest valikuliselt kasutada, on võimalik konstrueerida suhteliselt usutavaid tegevuskavu, kus arvestatakse mitmeid toonaseid tõsiasju, lähtutakse paikapidavatest võrdlusandmetest, korraldatakse taktikalise asjatundlikkusega lahinguoperatsioone. Ometi ei saa ma neid stsenariste tõsiselt võtta nagu muide ka mitut meie professionaalset ajaloolast. Olevikust tagasivaatajad kipuvad minevikus toimunut ühelt poolt käsitlema valikuliselt ja teiselt poolt hindama tänapäeva väärtuskriteeriumide järgi. Pahatihti jäetakse kahe silma vahele põhjuse ja tagajärje seos, toonast otsust kritiseerides jäävad vajaliku tähelepanuta seda esilekutsunud asjaolud ja tingimused. Süüdistus, nagu oleks tollane juhtkond ilmutanud oma välispoliitilistes valikutes hukutavat
kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s. Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998)
ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Aastatel 19491985 andis Eva Lootsar välja üle 80 artikli, albumi, brosüüri ja raamatu. Tema pärandi põhiosa on aga ilmunud artiklitena toonases pedagoogilises perioodikas. Samuti on ta avaldanud hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid paljudes ajakirjandusväljaannetes. Ta oli ka üks lasteaedade õppekava koostajaid (1968) ning õppefilmi ,,Rõõmupäevade meistrid" (1976) idee autor ja üks stsenariste. 1960. aastatel alustas ta albumite, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama, koostamist. Ilmusid albumid ,,Rebime ja lõikame"1964 , ,,Voldime"1966 .1996 on välja antud ,,Kirevad lelud" ja ,,Loomi tikutoosidest", 1964 album ,,Meie teeme ise". 1968 aastal ilmus raamat kasvatajatele ,,Laste kleepetööd". Veel on ta kirjutanud koos Meeta Terriga raamatu ,,Kasvatustöö segarühmalises" lasteaias 1955. 8 KOKKUVÕTE
Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast
ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Aastatel 1949–1985 andis Eva Lootsar välja üle 80 artikli, albumi, brošüüri ja raamatu. Tema pärandi põhiosa on aga ilmunud artiklitena toonases pedagoogilises perioodikas. Samuti on ta avaldanud hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid paljudes ajakirjandusväljaannetes. Ta oli ka üks lasteaedade õppekava koostajaid (1968) ning õppefilmi „Rõõmupäevade meistrid“ (1976) idee autor ja üks stsenariste. 1960. aastatel alustas ta albumite, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama, koostamist. Ilmusid albumid „Rebime ja lõikame“1964 , „Voldime“1966 .1996 on välja antud „Kirevad lelud“ ja „Loomi tikutoosidest“, 1964 album „Meie teeme ise“. 1968 aastal ilmus raamat kasvatajatele „Laste kleepetööd“. Veel on ta kirjutanud koos Meeta Terriga raamatu „Kasvatustöö segarühmalises“ lasteaias 1955. KOKKUVÕTE
1.3 Autoriteooria Alexandre Astruci kirjeldatud caméra-stylo teooriat arendasid edasi André Bazin ja Roger Leenhardt, tuues välja idee režissöörist kui isikust, kes filmi elustab ning oma mõtted, tunded ja maailmavaated sinna talletab. Hagu pani juurde ka François Truffaut’ 1954. aasta artikkel ajakirjas Cahiers du Cinéma pealkirjaga „Une certaine tendance du cinéma français“ (Teatav kalduvus Prantsuse kinos). Ta kritiseeris stsenariste, kes kirjandusteoseid filmistsenaariumiteks vorpides püüavad säilitada truudust algmaterjalile, sealjuures stseene, mis nende arust filmitavad pole, ekvivalentidega asendades. Samuti mustas ta režissööre, kes seda tüüpi stsenaariume lavastavad, omistades neile tiitli metteur-en-scène ehk keegi, kes tegeleb vaid stsenaariumi illustreerimise ja kadreeringu otsustamisega. Tõenäoliselt tugevaima mõjutusega La politique des auteursi kujunemisel olid Truffaut’
väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAKi luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Mäkra). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 14 August Kitzberg (kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. Detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste
annaabi.ee 
